Eestis tunneb üksindust kõige sagedamini 16-34-aastaste noorte vanusegrupp

Eestis tunneb 60% elanikest mingil määral üksindust, neist 14% pidevalt või sageli. Psühholoog Elina Kivinuki sõnul on üksindus oluline vaimse tervise riskitegur ning enim puudutab see noori vanuses 16-34 ja erinevaid vähemusgruppe.

Eestis on üksindus laialt levinud nähtus, mis puudutab kõige sagedamini noori vanuses 16 kuni 34 eluaastat. Eelmisel sügisel läbi viidud uuringu andmetel tunneb 60% Eesti elanikest mingil määral üksindust, neist 14% kogeb seda pidevalt või tihti.

Üksindus kui vaimse tervise oht

Psühholoog Elina Kivinukk rõhutas ERR-i raadiouudistele antud intervjuus, et üksindust on oluline märgata ja teadvustada, kuna see võib kujuneda teiste vaimse tervise probleemide riskiteguriks. «Me teame, et Eestis on enesetappude tase üsna kõrge, inimesed hindavad oma heaolu üldiselt madalalt. Paljud märkavad endal depressiooni sümptomeid ning üksindus on üks riskifaktoreid,» ütles ta.

Kivinuku sõnul kogevad üksindust eriti sageli noored vanuses 16-34 ning erinevate vähemuste esindajad. «Need võivad olla rahvusvähemused, seksuaalvähemused või teised inimgrupid, kes ei pruugi olla ühiskonda nii hästi lõimunud,» selgitas psühholoog.

Eesti Euroopa keskmise tasemel

Neli aastat tagasi Euroopa Liidus läbi viidud uuringu kohaselt kogeb üksindust kõige rohkem Iirimaa elanikkond, ligi iga viies inimene. Madalmaades, Tšehhis ja Horvaatias on see näitaja umbes 10% ringis. Eesti asub Euroopas ligikaudu keskmisele tasemele.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul tunneb üksindust iga kuues inimene maailmas.

Maapiirkondade elanikud on eriti haavatavad

Peale noorte kuuluvad riskirühma ka eakad inimesed. 2023. aasta Eesti inimarengu aruanne näitas, et üksindust kogetakse sagedamini maapiirkondades. «Põhjused võivad olla seotud vahemaadega, inimesed on füüsiliselt rohkem isoleeritud. Lisaks on neil sageli vähem võimalusi suhtluseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, kui nad sooviksid,» märkis Kivinukk.

Esimesed sammud üksindusest väljumiseks

Tartu Ülikooli sotsioloog Dagmar Narusson, kes uurib kogukondi, soovitas üksindust tundvatel inimestel mõelda, kas nende lähiümbruses on keegi, kellega saaks suhtlust taastada. Tema sõnul on oluline alustada väikeste sammudega, isegi lühike jutuajamine või lihtne tervitus võib olla esimene samm sotsiaalsete sidemete tugevdamisel.

WHO eelmise aasta aruanne kinnitab, et üksinduse vastu aitavad tugevad sotsiaalsed sidemed ning aktiivne osalemine kogukonna elus.