Eestis tõusis keskmine palk 2135 euroni, kuid enamik töötajaid teenib vähem

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti keskmine brutopalk 2025. aasta esimeses kvartalis 2135 euroni, mis tähendab 6,2-protsendilist kasvu aasta võrdluses. Siiski jääb tegelik palgajaotus sellest keskmisest numbrist märkimisväärselt erinevaks – enamik Eesti töötajatest teenib keskmisest palgast vähem.

Statistikaamet avaldas andmed, mille kohaselt ulatus Eesti keskmine brutopalk 2025. aasta esimeses kvartalis 2135 euroni. Aastane kasv oli 6,2 protsenti, mis näitab, et palgad on jätkuvalt tõusuteel. Ometi peegeldab see arv tegelikkust vaid osaliselt.

Miks keskmine palk tegelikku pilti ei näita?

Keskmine palk arvutatakse kõigi palkade summa jagamisel töötajate arvuga, mistõttu mõjutavad seda tugevalt kõrged palgad ühiskonnas. Kui väike hulk inimesi teenib väga suurt palka, tõstab see keskmist oluliselt ülespoole. Seetõttu teenib statistiliselt suurem osa Eesti töötajatest tegelikult alla keskmise palga.

Mediaaanpalk – ehk palk, millest täpselt pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem – annab tavaliselt palju realistlikuma pildi tüüpilise töötaja sissetulekust. Mediaan jääb Eestis üldjuhul keskmisest palgast märkimisväärselt madalamale.

Palgakasv ei jõua kõigini võrdselt

Palgakasv jaotub Eestis sektorite ja piirkondade lõikes ebaühtlaselt. IT- ja finantsvaldkonnas on palgad tunduvalt kõrgemad kui näiteks hariduses, kaubanduses või teeninduses. Ka piirkondlikud erinevused on suured: Tallinnas on palgad kõrgemad kui mujal Eestis, sh Ida-Virumaal ja maapiirkondades.

Seega, kuigi 2135-eurone keskmine palk kõlab paljutõotavalt, jääb see paljude eestimaalaste jaoks pigem kaugeseks eesmärgiks kui igapäevaseks reaalsuseks. Palgastatistika lugemisel tasub alati arvestada, et keskmise taga peitub väga erinev tegelikkus.