Eestis teravneb vaidlus pruunkarude küttimise ja arvukuse üle

Pruunkarude kasvav arvukus ja sagedasemad kokkupuuted inimestega on Eestis tekitanud terava konflikti jahihooajameeste ja looduskaitsjate vahel. Kohtuvaidlused küttimislubade üle on jahihooaja sisuliselt peatanud, sundides ametnikke olukorda analüüsima.

Eesti metsades elavate pruunkarude arvukuse ja nende ohjamise ümber on kujunenud tõsine vaidlus, mis on viimastel aastatel jõudnud korduvalt kohtusaalidesse. Jahimehed ja kliimaministeeriumi esindajad viitavad karude arvu kiirele kasvule, samas kui MTÜ Eesti Suurkiskjad vaidlustab järjepidevalt ametkondade väljastatud küttimiskorraldusi.

Kliimaministeeriumi jahihooajandusvaldkonna juhi Aimar Rakko sõnul on karude populatsioon kasvanud märkimisväärselt. „Meil oli Euroopa Liiduga liitumise ajal Eestis 500-600 karu ringis. Täna me räägime 1100 karust, ja seda kõike küttimise juures,“ märkis ta. Ametnike hinnangul on populatsiooni kontrollimatu kasv kaasa toonud probleeme, kus mesikäpad satuvad järjest sagedamini koduõuedele, lõhuvad mesitarusid ja tekitavad kahju põllumajanduses. Riik hüvitab aastas keskmiselt 150 000 euro väärtuses karude tekitatud kahjusid.

Andmed ja kohtuvaidlused

Küttimise vastased, eesotsas Eleri Lopiga, väidavad aga, et praegused küttimisotsused ei põhine usaldusväärsel teadusel. „Probleem on selles, et me Eestis tegelikult ei tea, kui palju karusid on. Meil on Eestis väga tugev hinnanguline arvamus, aga sellel ei ole teaduspõhist kinnitust,“ sõnas Lopp. Tartu Ülikooli teadur Egle Tammeleht nõustub, et ametlik statistika, mis põhineb suures osas emakarude loendamisel, on ebatäpne ega võimalda populatsiooni tegelikku suurust kindlalt määratleda. Tema hinnangul peaks Eestis kasutusele võtma geneetilise seire või muud täpsemad loendusmeetodid.

Praegune õiguslik olukord on karujahihooaja sisuliselt peatanud. Euroopa Liidu loodusdirektiivi kohaselt on karu rangelt kaitstud liik, keda tohib küttida vaid erandjuhtudel. Aastaid väljastatud ligi sadakond küttimisluba on asendunud 2025. aastast süsteemiga, kus lubasid antakse vaid nuhtlusisenditele. Kuid ka neid korraldusi on MTÜ Eesti Suurkiskjad kohtus edukalt vaidlustanud, peatades jahihooaja praktiliselt täielikult.

Tulevik ja õiguslikud muudatused

Olukorra lahendamiseks analüüsib kliimaministeerium edasisi samme ja võimalusi karude ohjamiseks. Jahimeeste seltsi esindajad loodavad, et käivitatud seiretöörühm suudab ühise keele leida nii ülikoolide kui ka riigiasutustega, et luua teaduslikult põhjendatud andmebaas karupopulatsiooni kohta, mis oleks vastuvõetav kõigile osapooltele.