Eestis tekkinud vaidlus: kes peab kukkunud eakaid abistama?

Eesti linnade ja valdade liit kritiseerib politsei otsust lõpetada kukkunud eakate abistamine, märkides, et kohalike omavalitsuste koormus seoses selle ülesandega kasvab. Ametkondade vaheline vastutuse hajumine jätab abivajajad keerulisse olukorda.

Septembri algusest jõustunud muudatus on tekitanud tõsise vaidluse Eesti ametkondade vahel, sest politsei ei pea enam kukkunud inimesi püsti aitama. See on pannud küsimärgi alla abivajajate turvalisuse, eriti eakate puhul, kes võivad kukkumise tagajärjel pikaks ajaks abita jääda.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid on olukorra suhtes kriitiline. Ta rõhutab, et tekkinud on ebaõiglane olukord, kus korrakaitsjate abi kättesaadavus sõltub abivajaja sotsiaalsest staatusest või sellest, kus õnnetus aset leiab. „Kummaline, et kui joodik või narkomaan kukub tänaval, siis politsei aitab püsti, aga kui inimene on kodus kukkunud, ütleb politsei, et me korralikule inimesele ei reageeri,“ nentis Luhalaid.

Kukkumised on tõsine rahvatervise probleem

Statistika näitab, et kukkumised on vanemaealiste seas üks peamisi traumaallikaid. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel hukkus 2023. aastal Eestis kukkumise tagajärjel 164 inimest. Samuti on uuringud kinnitanud, et aastatel 2016-2020 põhjustasid kukkumised 62 protsenti vanemaealiste vigastustest ning 68 protsenti kõigist selleealiste arsti poole pöördumistest. Ametkondade vaidlus selle üle, kes peaks kukkujale appi minema, muudab olukorra veelgi ohtlikumaks, kuna kiire reageerimine on sageli eluliselt tähtis.