Eestis teab vaid viiendik võimalusest pika haiguslehe ajal töötada

Värske uuring näitab, et suur osa Eesti elanikest pole teadlik võimalusest naasta tööle juba 31. haiguslehe päeval, säilitades seejuures oma sissetuleku. Kuigi huvi paindliku tööle naasmise vastu on suur, on selle praktiline kasutamine jäänud esialgu tagasihoidlikuks.

Värskest uuringust selgub, et Eestis teab vaid 21 protsenti elanikest võimalusest töötada pika haiguslehe ajal. Norstati juulis läbiviidud elanikkonna küsitlus näitas, et 15 protsenti vastanutest on teemast midagi kuulnud, kuid täpsemad teadmised võimaluse sisu kohta puuduvad. Enamik, ehk 64 protsenti vastanutest, ei olnud sellest võimalusest üldse teadlikud.

Paindlik tööle naasmine

Süsteem võimaldab alates 31. haiguslehe päevast järk-järgult naasta tööellu, kohandades töötingimusi vastavalt inimese tervislikule seisundile. Sellise lähenemise puhul on võimalik taastada haigusleheeelne sissetulek. Sotsiaalministeeriumi tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg märkis, et huvi on tegelikult suur: küsitluse kohaselt kaaluks 87 protsenti inimestest sellist tööle naasmist, kusjuures 85 protsenti nimetas peamise motivaatorina just sissetuleku taastamist.

„Pikk haigusleht ei tähenda tingimata, et inimene peab kogu selle aja tööelust eemal olema. Kui tervis lubab, saab tööle naasta järk-järgult ja endale sobivatel tingimustel, säilitada sideme tööeluga ning haigusleheeelse sissetuleku,“ selgitas Pärg.

Tervisekassa andmetel on võimalust 2026. aasta algusest kasutanud 167 inimest. Samal perioodil on üle 30 päeva kestnud haiguslehel olnud kokku 18 150 inimest, mis tähendab, et meetodit on kasutanud alla ühe protsendi abikõlbulikest isikutest. Kõige sagedamini rakendatakse seda lihasluukonna ja sidekoe haiguste, vigastuste, vaimse tervise murede ning kasvajate juhtumite puhul.

Hirm paranemise pärast

Kohandatud tingimustel töötamine eeldab koostööd patsiendi, arsti ja tööandja vahel. Taastusarst Annelii Jürgenson tõdes, et kuigi patsiendid tunnevad võimaluse vastu huvi, esineb sageli hirmu, et töötamine võib pärssida paranemist. „Väiksema koormusega alustamine aitab oma tegelikku võimekust hinnata ning järk-järgult tööellu naasta,“ märkis Jürgenson.

Ka tööandjate vaates on lahendus ennast õigustanud. Rahvusvahelise lennundusettevõtte Magnetic Group personalijuht Ave Soon rõhutas, et järk-järguline tööle naasmine on kasulik mõlemale poolele. „Kõik juhtumid on erisugused, aga kindlasti on võimalik leida win-win-lahendus nii töötajale kui ettevõtjale. See aitab tuua töötaja kiiremini tagasi tööturule ja hoida tema elukvaliteeti,“ lisas Soon.

Skeemi kohaselt tööandja maksab töötasu vastavalt tehtud tööle, kuid mitte vähem kui 50 protsenti haigestumiseeelse kalendrikuu töötasust. Tervisekassa hüvitab omakorda vahe varasema keskmise töötasuga. Kohandatud tingimustel saab töötada kuni 152 päeva.