Eestis surmaduulana töötav Jane Kaju: ootamatu selginemine võib olla märk peatsest surmast

Surmadoula Jane Kaju selgitab, et raskelt haigete või dementsusega inimeste äkiline energiatõus ja vaimne selginemine enne surma võib viidata elu lõppemisele, mitte paranemisele. Lähedased eksivad sageli, pidades seda märgiks taastumisest, mistõttu soovitab ta olulisi vestlusi mitte viimasele hetkele jätta.

Surmadoula Jane Kaju selgitab, et patsiendid, kes on pikka aega olnud nõrgestatud, segaduses või dementse seisundiga, võivad vahetult enne surma kogeda ootamatut ja ajutist seisundi paranemist. See nähtus, kus inimene muutub silmanähtavalt erksamaks, hakkab taas suhtlema või soovib süüa, võib pereliikmetes tekitada eksliku tunde taastumisest.

Kaju tõi näiteks isikliku kogemuse oma vanatädiga, kelle tervislik seisund näis ootamatult paranevat pärast proteiinijookide manustamist. Pere lootis olukorra paranemisele ning kavandas juba edasisi hooldussamme, kuid mõni tund hiljem olukord halvenes ja naine suri. Ta võrdleb seda päikeseloojanguga, kus enne pimeduse saabumist on veel viimane hetk valgust.

Dementsuse põdejate puhul võib selline selginemine olla eriti jahmatav, kuna haige võib ootamatult tunda ära lähedasi või soovida meenutada lapsepõlve. Ehkki see pakub hetkelist kergendust, rõhutab Kaju, et sellisele energiasüstile ei tohiks lootma jääda. Oluliste soovide väljendamine ja hüvastijätmine ei peaks jääma ootama võimalikke selgushetki, vaid need teemad tuleks läbi käia ajal, mil haige on selleks võimeline. Mõnikord ootavad surijad aga teadlikult lähedaste visiiti, et saaks toimuda rahulik lahkumine.