Eestis sunnib pensionäre tööle eelkõige rahapuudus

Eesti pensioniealised jätkavad töötamist märgatavalt sagedamini kui mujal OECD riikides, kusjuures peamiseks ajendiks on majanduslik vajadus. Kui OECD riikides motiveerib raha teenimine märgatavalt väiksemat osa 50-69-aastastest, siis Eestis ulatub see näitaja 60,6 protsendini.

Eestis jätkavad inimesed pensionieas töötamist oluliselt sagedamini kui mujal OECD riikides, sest neid sunnib selleks eelkõige rahaline kitsikus. 50-69-aastaste seas nimetas raha teenimist üheks peamiseks motiiviks tööl käimiseks 60,6 protsenti Eesti vastanutest, samas kui OECD riikides keskmiselt on see osakaal märgatavalt madalam.

Eesti pensionärid, kes pärast ametliku pensioniea saabumist tööturul püsivad, jagunevad motiivide järgi erinevatesse gruppidesse. Lisaks majanduslikule vajadusele on olulisteks teguriteks soov olla tegus ning säilitada sotsiaalseid suhteid. Eestis nimetas töö meeldimist ja tegus olemise soovi motiivina 22,9 protsenti vastanutest, sotsiaalsete suhete hoidmist aga teatud osa vastanutest. OECD riikide võrdluses on eneseteostuse roll märgatavalt suurem.

Piirkondlikud erisused Euroopas

OECD andmed näitavad selget eraldusjoont Euroopa riikide vahel. Balti riikides ning mitmel pool Kesk- ja Lõuna-Euroopas, nagu Kreekas ja Slovakkias, on pensionieas töötamise domineerivaks põhjuseks just lisaraha teenimine. Selles regioonis on majanduslik surve pensionäridele märksa tugevam.

Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides, näiteks Norras, Madalmaades ja Rootsis, on olukord teistsugune. Seal jätkatakse töötamist sagedamini vabatahtlikult, eesmärgiga jääda aktiivseks ja tunda rõõmu oma erialasest tegevusest. Eestis on kõrge hõive peamine ajend aga madalad vanaduspensionid, mis asetavad Eesti pensionärid Euroopa riikide seas vaesusriski poolest kõrgele kohale. Samuti mõjutab töötamist Eesti pensionisüsteemi ülesehitus, mis võimaldab palka ja pensioni samaaegselt saada, ilma et süsteem töötamist karistaks.

Oskuste rakendamine tööturul

Arenguseire Keskuse andmetel kuulub Eesti vanemaealiste tööturul osalemise poolest Euroopa Liidu tippu. 65+ vanuserühmas on hõivemäär Eestis üle kahe korra kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ning 70-74-aastaste seas ületab see liidu keskmist enam kui kolmekordselt.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutas, et tähelepanu peaks liikuma pelgalt töötajate arvult töö sisule. «Me ei peaks vaatama ainult seda, mitu vanemaealist töötab, vaid eelkõige seda, millist tööd nad teevad ja kui hästi nende oskused rakendust leiavad,» märkis Kindsiko. Tema sõnul on määrava tähtsusega see, et hõbetöötajate teadmised püsiksid ajakohased ja leiaksid kasutust sektorites nagu tervishoid, inseneeria ning haridus.