Eestis saavad politseinikud õiguse osutada esmaabi

Siseministeerium plaanib anda politseile selge õigusliku aluse eluohtliku terviseseisundiga inimeste abistamiseks sündmuskohal. Samuti lihtsustatakse joobeseisundi tuvastamise protseduure, et hoida kokku patrullide tööaega.

Siseministeerium saadab kooskõlastusringile korrakaitseseaduse muudatused, mis annavad Eesti politseile selge õigusliku aluse eluohtliku terviseseisundiga inimeste abistamiseks. Praegune regulatsioon on ebaselge, mistõttu puudub korrakaitsjatel ühtne ja vaieldamatu alus sekkumiseks, kui olukord ei ole tekkinud otsese jõukasutuse tulemusena.

Sageli jõuavad politseinikud sündmuskohale kiiremini kui kiirabi. Uute reeglite kohaselt tohivad vastava meditsiinilise ettevalmistusega politseinikud stabiliseerida kannatanu seisundit kuni meditsiinimeeskonna saabumiseni. See õigus kehtib juhul, kui tegevus ei takista politsei põhiülesannete täitmist.

«Politseinikud ei hakka arstideks ega kiirabitöötajateks. Me loome väljaõppe läbinud politseinikele selged õiguslikud raamid, et nad saaksid oma oskusi rakendada,» selgitas siseminister Igor Taro.

Statistika näitab vajadust muudatuste järele. 2025. aastal reageeris Politsei- ja Piirivalveamet 161 juhtumile, kus oli vaja esmaabi anda. 2026. aasta juuli lõpuks oli selliseid väljakutseid olnud 92.

Joobeseisundi tuvastamine muutub kiiremaks

Lisaks esmaabiosutamisele puudutab eelnõu joobeseisundi tuvastamist. Edaspidi võib terviseseisundit kirjeldada lisaks arstile ka vastava pädevusega meditsiinitöötaja, näiteks õde. Eksperdiarvamusel võetakse arvesse ka politsei poolt dokumenteeritud tunnuseid.

Muudatuse eesmärk on vältida asjatut ootamist ja sõite haiglatesse, mis seob patrulle liiga kauaks. 2025. aastal kasutas politsei haiglate abi joobeseisundi tuvastamiseks 1769 korral, mis tähendas kokku 6432 töötundi. Inimesele säilib õigus nõuda joobeseisundi tuvastamist bioloogilise proovi alusel.