Eestis puudub süsteemne tervishoiutõlge, mis ohustab patsientide ravi ja turvalisust

Uuringud näitavad, et Eestis on keelebarjääri tõttu häiritud patsientide ligipääs tervishoiule, kus suur osa võõrkeelseid inimesi peab lootma juhuslikule abile. Süsteemse tõlketeenuse puudumine ei ole vaid kommunikatsiooniküsimus, vaid otsene oht ravitulemustele.

Eesti tervishoiusüsteemis puudub ühtne süsteem patsiendi ja arsti vahelise keelebarjääri ületamiseks, mistõttu sõltub ravi kvaliteet sageli juhuslikest teguritest või meedikute vabatahtlikust panusest, selgub Tallinna Ülikooli nooremteaduri Katerina Maadla uuringust. 30. septembril tähistatava rahvusvahelise tõlkijate päeva eel nenditakse, et meditsiinis ei tohi kommunikatsioon sõltuda juhuslikest tõlkeoskustega töötajatest või ebatäpsest masintõlkest.

Eesti tervishoiusektoris on keelebarjäärid suures osas nähtamatud, kuna puudub süsteemne andmete kogumine: haiglad ei fikseeri visiitide keelt ega võõrkeelsete patsientide osakaalu. See olukord jätab haavatavasse seisu nii patsiendid kui ka meditsiinipersonali, kes on sunnitud oma põhitöö kõrvalt tegema tasuta tõlketööd. Maadla uuringu kohaselt on 48 protsendil vastajatest raskusi perearsti leidmisega, kellega oleks võimalik ühises keeles suhelda. Lisaks tunnistas 45 protsenti uuringus osalenutest, et on pidanud tervishoiuteenuse kättesaamiseks kasutama tuttavate abi või masintõlget.

Süsteemne vajadus, mitte luksus

Levinud on väärarusaam, et tõlketeenuste pakkumine vähendab sisserändajate motivatsiooni eesti keelt õppida. Uuringud ei toeta seda hirmu; keeleõppe huvi sõltub peamiselt laiematest sotsiaalsetest ja majanduslikest teguritest, mitte tervishoiuasutustes kättesaadavast abist. Praegune süsteem, kus tõlkimine on jäetud meditsiinitöötajate õlule, tekitab ohtliku olukorra, kus arusaamatused ravijuhistes võivad kaasa tuua otseseid tervisekahjusid või ravivigu.

Kuna Eestis puudub vastav seadusandlus, pöörduvad paljud võõrkeelsed patsiendid erasektori poole või jätkavad ravi pooleli jätmist, kui nad ei saa süsteemist vajalikku tuge. Professionaalne keelevahendus on aga rahvusvaheliselt tunnustatud vahend ravitulemuste parandamiseks ja usalduse suurendamiseks tervishoiusüsteemi vastu. Ilma riikliku tõlkepoliitikata jääb turvaline ja inimkeskne tervishoid paljude elanike jaoks kättesaamatuks.