Eestis püstitas vähiravifond Kingitud Elu septembris taotluste rekordi

Septembris esitati vähiravifondile Kingitud Elu 53 taotlust, mis on fondi ajaloo kõrgeim näitaja. Vaatamata annetuste kasvule ületab ravimiarvete maht annetustest laekunud summasid, sundides patsiente üha enam ka ise oma ravikulusid katma.

Vähiravifond Kingitud Elu teatas septembrikuu statistikas, et fondi poole pöördus rekordarv abivajajaid. Kuu jooksul laekus kokku 53 taotlust, mis tähendab keskmiselt ligi kahte uut abitaotlust iga päev.

Samal ajal on muutunud ka ravi rahastamise dünaamika. Patsientide omaosalus ravikulude katmisel on hüppeliselt tõusnud: 2024. aasta esimese kaheksa kuuga on patsiendid oma ravisse panustanud 388 000 eurot. Võrdluseks, terve 2023. aasta jooksul ulatus patsientide omaosalus kokku 418 000 euroni, mis viitab panuse kiirele kasvule.

Fondinõukogu esimehe Janek Mäggi sõnul peegeldab annetuste ja omaosaluse tõus ühiskondlikku valmisolekut investeerida tervisesse.

«Erakapitalil põhinev ravi rahastamine Eestis kasvab kiiresti ja annetajad hoolivad oma lähedastest ning Eesti ühiskonnast laiemalt. See, et abivajajad panustavad oma ravimisse rohkem kui kunagi varem, kinnitab, et inimesed hoolivad oma tervisest ja investeerivad uutesse ravimitesse,» ütles Mäggi.

Fondijuht Margit Saar-Kraavi juhib tähelepanu aga murettekitavale lõhele sissetulekute ja kulude vahel. Kuigi annetuste maht on näidanud kasvu, liigub raviarvete maht fondi jaoks oluliselt kiiremas tempos.

«Samas näeme, et ravivajadus kasvab veelgi kiiremini kui annetused: sel aastal on tulud kasvanud ligi 20 protsenti, kuid raviarvete maht üle 40 protsendi. See tähendab, et isegi rekordiliste annetuste juures vajame üha enam toetajaid ja suuremat panust, et suudaksime kõigile abivajajatele antud lubadusi täita,» lisas Saar-Kraavi.