Eestis püsivad kutselise kalapüügi tasud 2027. aastal suures osas muutumatuna

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud ettepanekud kutselise kalapüügi tasude ja püügivahendite piirarvude kohta. Kutselise kalapüügiga seotud tasudest laekub riigieelarvesse hinnanguliselt 1,6 miljonit eurot.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud eelnõu kohaselt on 2027. aastal kavas vaadata üle kutselise kalapüügi tasud ning püügivahendite piirarvud. Enamik rannapüügi tasudest jääb võrreldes käesoleva aastaga samale tasemele.

Rannapüügil ning sise- ja piiriveekogudes odavneb 18 tasu ja kallineb 23 tasu, kuid ülejäänud 73 tasumäära jäävad kehtima praegusel kujul. Tasude muutumine tuleneb eelkõige mulluste saakide turuväärtusest. Võrtsjärve ja teiste sarnaste veekogude puhul, kus asustatakse angerjat, arvutatakse tasud jätkuvalt lähtudes riigi kulutustest asustamisele.

Läänemere traalpüügi osas on eelnõus välja pakutud räime püügiõiguse tasuks 8,50 eurot ja kilu tasuks 9 eurot tonni kohta. Lõplikud püügikvoodid räime, kilu, tursa ja lõhe püügiks Läänemerel selguvad alles pärast Euroopa Liidu vastavate otsuste langetamist.

„Kalapüügiõiguse tasude puhul lähtume põhimõttest, et tasud oleksid piirkondade ja püügiviiside lõikes võimalikult võrdsed ning seotud saagi tegeliku väärtusega,“ selgitas ministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.

Kutselise kalapüügi tasudest laekub riigieelarvesse kokku ligikaudu 1,6 miljonit eurot. See tulu suunatakse kalavarude uuringuteks, kalanduse korraldamisega seotud tegevusteks ning valdkondlikuks järelevalveks.