Eestis püsib pandipakendi tagatisraha muutumatuna, ehkki inflatsioon on selle väärtust vähendanud

Kliimaministeerium ei näe põhjust joogipakendite tagatisraha tõstmiseks, kuna elanikud tagastavad taarat jätkuvalt kõrges tempos. Viimati muudeti pandimäära 2015. aastal.

Eesti elanikud tagastavad pandipakendeid aktiivselt, hoolimata sellest, et 2015. aastast kehtinud kümne-sendine tagatisraha on inflatsiooni tõttu oma reaalset väärtust kaotanud. Kliimaministeerium on kinnitanud, et praeguses olukorras ei ole pandimäära tõstmine vajalik.

"Pandi muutmise vajadust tuleks hinnata juhul, kui tagastusmäär hakkab selgelt langema," sõnas Kliimaministeeriumi pakendite valdkonna juht Dagny Repp. Ministeeriumi hinnangul püsivad tagastusmahud kõrgel ja muretsemiseks pole põhjust.

Eesti Pandipakend OÜ andmetel koguti eelmisel aastal kokku üle 355 miljoni ühekordse pakendi, mida on protsendi võrra rohkem kui 2023. aastal. Klaastaarast jõudis tagasi 86 protsenti, metallpakenditest 91 protsenti ja plastpakenditest 88 protsenti.

Viimati ühtlustati pandimäärad 2015. aastal, mil kõikide pakendiliikide hinnaks sai kümme senti. Enne seda oli plastpudeli pandi väärtus viis senti.

Kogumist korraldava ettevõtte Eesti Pandipakend käive oli eelmisel aastal 55,5 miljonit eurot, kasvades aastaga ligi protsendi võrra. Suurema osa müügitulust moodustab turule lastud pakendite tagatisraha, millele järgnevad käitlustasud ja jäätmete müügist saadav tulu. Ettevõtte puhaskasum oli 2,145 miljonit eurot.