Eestis püsib imikute rinnaga toitmine stabiilselt tõusuteel

Tervise Arengu Instituudi 2025. aasta statistika näitab, et Eestis on kasvanud rinnapiimatoidul olevate imikute osakaal. Ehkki näitajad on tõusuteel, esinevad maakondade lõikes jätkuvalt selged erinevused toitumispraktikates.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske statistika kohaselt on Eestis 2025. aastal jätkunud rinnapiimatoidul olevate imikute osakaalu kasv. Eelmisel aastal oli perearstide ja -õdede jälgimisel 9188 üheaastast last, kelle toitumisharjumused näitavad positiivset trendi võrreldes varasema perioodiga.

Kolme kuu vanuselt sai rinnapiima 81% imikutest, kuue kuu vanuselt oli see näitaja 70% ja üheaastaste laste seas 34%. Võrreldes 2024. aastaga on kuuekuuste imikute puhul märgata kahe ja üheaastaste puhul ühe protsendipunkti suurust kasvu. Täielikul rinnapiimatoidul oli esimesel elunädalal 79% imikutest.

Piirkondlikud erinevused on siiski märgatavad. Saare-, Lääne-Viru- ja Võrumaal on rinnapiimaga toitmise algusnäitajad riigi keskmisest kõrgemad. Seevastu pikemaajalise toitmise poolest paistavad teiste seast silma Harjumaa, Tallinn ning Tartumaa. Madalamad näitajad rinnapiimaga toitmises on sagedamini tuvastatavad Valga-, Jõgeva-, Põlva- ja Ida-Virumaal.

TAI vanemanalüütik Eva Anderson märkis, et andmed kinnitavad rinnaga toitmise laialdast levikut, kuid 2020. aasta pandeemiaeelse taseme saavutamiseks on veel arenguruumi. „Samas on kuue kuu vanuste ja üheaastaste laste rinnapiimaga toitmine jätkuvalt tõusutrendis, mis näitab, et üha rohkem emasid jätkab rinnaga toitmist ka pärast lisatoidu kasutuselevõttu,” lisas Anderson.