Eestis plaanitakse karmistada terviseandmetele ligipääsu pärast lubamatuid päringuid

Rohkem kui 60 inimest on hiljuti uurinud oma terviseandmete kasutamise ajalugu, paljastades politsei sisekontrollis 10-protsendilise kõrvalekalde reeglitest. Valitsus on asunud seaduseelnõudega korrastama andmetele ligipääsu korda, et tagada patsientide andmekaitse ja uurimistoimingute proportsionaalsus.

Ajavahemikus 22. septembrist kuni 9. oktoobrini pöördus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) poole üle 60 inimese, kes soovisid teada saada, kes ja millal on nende terviseandmeid vaadanud. See järgnes üleskutsele kontrollida oma andmete liikumist kas TEHIK-u või politsei kaudu.

Politsei- ja Piirivalveameti sisekontroll tuvastas, et ligikaudu kümnendikus kontrollitud juhtudest tehti päringuid ilma patsiendi nõusolekuta, kusjuures mitmel juhul puudusid piisavad põhjendused päringu mahu või vajalikkuse kohta.

Probleemid andmete jälgitavuses

Kehtiv seadus võimaldab politseil terviseandmeid menetlustoimingute käigus küsida ka ilma patsiendi nõusolekuta. Siiski rõhutab Roger Kumm Politsei- ja Piirivalveametist, et Riigikohus on kehtestanud nendele andmetele kõrgendatud kaitse, mis nõuab igakordset proportsionaalsuse hindamist.

"Igakordselt tuleb hinnata, kas andmete küsimine on proportsionaalne," märkis Kumm. Tema sõnul on esinenud olukordi, kus uurijad küsivad inimese kogu eluaegset haiguslugu, kuigi menetluse huvides oleks piisanud vaid konkreetse trauma andmetest. TEHIK on samas märkinud, et neil puudub praegu tehniline võimalus iseseisvalt hinnata, kas politsei esitatud andmepäringud on piisavalt põhjendatud.

Segadus seaduseelnõudega

Tekkinud olukord on esile kutsunud kriitikat andmekaitse põhimõtete kohta. "Kui minu andmed on teie käes ja ma küsin, mida te nendega teete, peate te mulle vastama," ütles vandeadvokaat Carri Ginter, kes on märkinud, et ametkondade poolt vajaliku info kättesaamine on osutunud keeruliseks.

Samas on Riigikogus menetluses kaks erinevat eelnõud, mis puudutavad terviseandmete käitlemist. Valitsus kiitis 8. oktoobril heaks Liisa Pakosta eelnõu, mis täpsustab andmete saamise tingimusi kohtu loaga. Karmen Joller selgitas, et tema ministeeriumi ettevalmistatud eelnõu keskendub aga hoopis terviseandmebaaside tehnilisele ühendamisele. Ginter hoiatab, et paralleelne seadusloome võib luua olukorra, kus samaaegselt kehtivad üksteist välistavad reeglid.