Eestis oodatav maahindamine ei tähenda automaatset maksutõusu, kinnitab Keldo

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo selgitab, et riiklik maakorraline hindamine ei too automaatselt kaasa maksutõusu. Maamaksu määrad ning soodustused jäävad endiselt kohalike omavalitsuste otsustada, ning uute hindamisandmete mõju jõuab maamaksuni alles 2028. aastal.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo lükkas tagasi väited, nagu tooks käesoleva sügise maakorraline hindamine Eestis kaasa automaatse maamaksutõusu. Ministri sõnul tuleb rangelt eristada maa turuväärtuse määramist ja kohaliku omavalitsuse kehtestatavat maksukoormust.

Riiklikult läbiviidav hindamine, mida pole tehtud alates 2001. aastast, loob aluse maa tegeliku turuväärtuse määramiseks, mitte ei ole otsene maksuteade. Maa- ja ruumiamet plaanib avalikustada hindamise tulemused oktoobri lõpuks. Kuigi ministeeriumi eelnõud viitavad sellele, et maa maksustamishind võib paljudes piirkondades tõusta 25-40 protsenti, on tegemist väärtuse, mitte maksumääraga.

«Ma võtaksin maamaksu osas kohe hirmud maha, inimestel ei tasu karta, et maamaks hakkaks kuidagi üüratult tõusma,» ütles Keldo.

Lõpliku otsuse maamaksu suuruse üle teevad kohalikud volikogud. Need organid määravad nii maksumäära, kasvupiirangud kui ka võimalikud soodustused. Keldo tõi näiteks Saue valla, mis on kehtestanud sissekirjutatud elanikele 1000-eurose maksuvabastuse, kompenseerides nõnda maa väärtuse tõusust tuleneva võimaliku lisakoormuse. Sellised poliitilised valikud on täielikult omavalitsuste pädevuses.

Uute hindamisandmete mõju kinnisvaraomanike rahakotile hakkab avalduma alles 2028. aastast. Ministri sõnul on maamaks olemuslikult kohalik tulu, millega rahastatakse elutähtsaid teenuseid nagu teede ehitus, koolid ja lasteaiad. Samas tunnistas Keldo, et mitmed omavalitsused, sealhulgas Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, on rahaliste raskuste leevendamiseks maamaksu tõstnud, kuid see on olnud nende endi strateegiline otsus, mitte riiklikult dikteeritud sundkäik.