Eestis on vähenenud töövõime hindamise otsuste vaidlustamine

Töövõime hindamise otsuste vaidlustamiste arv on Eestis viimastel aastatel märgatavalt kahanenud, selgub majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastusest riigikogule.

Töövõime hindamise süsteemis on vaidluste arv langustrendis, näitab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastus riigikogu liikmele Aleksandr Tšaplõginile. Vaatamata esitatud kaebuste koguarvu vähenemisele on rahuldatud vaideid proportsionaalselt rohkem kui varasemalt.

Eestis vaidlustati 2025. aastal kokku 2564 töövõime hindamise otsust. See moodustas ligi kuus protsenti kõikidest langetatud otsustest. Neist 577 vaidet said positiivse lahendi. Võrdluseks: 2023. aastal rahuldati 17,5 protsenti esitatud vaidlustest, kuid 2025. aastal oli see osakaal tõusnud 23,1 protsendini.

Uus terviseinfo toob muudatusi

Ministeeriumi andmetel tuleneb lõviosa rahuldatud vaidlustest uuest infost. Ligikaudu 89 protsendil juhtudest oli otsuse muutmise põhjuseks protsessi käigus esitatud täiendav informatsioon inimese terviseseisundi kohta. Ülejäänud 11 protsendil juhtudest oli otsuse muutmine tingitud olemasolevate andmete uuesti hindamisest.

Kohtuvaidluste tase on jäänud seevastu stabiilseks. Kui 2023. aastal jõudis kohtusse 51 töövõime hindamise otsust, siis 2025. aastal oli see arv 48. Ministeerium selgitab vaidluste vähenemist hindamisprotsessi kvaliteedikontrolli pideva täiustamise, juhendite ajakohastamise ning terviseandmete kvaliteedi paranemisega.

Terviseseisundi muutumine on loomulik

Töövõime hindamise tulemuse muutumine ei viita automaatselt veale hindamissüsteemis, kuna inimeste tervis on ajas muutuv. Mulluste andmete kohaselt jäi kordushindamistel ligi 72 protsendil juhtudest hinnang samaks.

Samas oli 17 protsendil juhtudest näha töövõime langust, mis viitab terviseseisundi halvenemisele. 12 protsendil juhtudest hinnati töövõime varasemaga võrreldes paranenuks. Olulise detailina märgiti ära, et 1234 juhul hinnati varem puuduva töövõimega inimesel kordushindamisel osaline töövõime, samas kui 140 juhul leiti, et puuduva töövõimega inimeste seisund ei ole tegelikult vähenenud.