Eestis on üle 1600 põhikoolilõpetaja haridustee enne õppeaasta algust ebaselge

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et hariduse infosüsteemis puuduvad andmed 1674 noore edasiste õpingute kohta. Probleemi leevendamiseks on riik käivitanud ulatusliku kutsehariduse reformi, et tuua põhiharidusega õpingud katkestanud noored tagasi haridussüsteemi.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõi vahetult enne uue õppeaasta algust välja murettekitava statistika: Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) on kinnitamata 1674 noore andmed, kellel puudub selge info edasiste õpingute kohta. Kuigi osa nendest noortest võib olla juba koolidesse vastu võetud ja ootab süsteemi kannet, jääb täpne seis selgeks alles 10. septembriks, kui koolide nimekirjad lukustatakse.

Probleem on süsteemne. Igal aastal jääb põhiharidusega haridusteelt kõrvale ligikaudu 1500 noort, mis moodustab tervest aastakäigust iga kümnenda. Minister Kallas märkis, et riik on jätnud need noored varasematel aastatel tähelepanuta, mistõttu on Eestil tekkinud Euroopa Liidu ees kohustus tegeleda üle 20 000 noore täiskasvanuga, kes ei tööta ega õpi ning kelle haridustase on tööturul konkureerimiseks ebapiisav.

Keelebarjäär ja segregatsioon hariduses

Minister tõi ühe peamise põhjusena välja süsteemi segregatsiooni, mis on eriti terav venekeelsete koolide puhul. Vene keeles põhikooli lõpetavad noored ei saa sageli edasiõppimiseks vajalikku tuge, mis jätab nad haridusteelt kõrvale. Samuti on oluliseks riskigrupiks Ukraina sõjapõgenikud, kelle eesti keele oskus ei ole alati piisav gümnaasiumis või kutsekoolis õpingute jätkamiseks.

Selleks, et kadunud õpilasi hariduse juurde tagasi tuua, on haridusministeerium käivitanud õppimiskohustuse reformi. Selle raames loodi sel aastal 32 uut nelja-aastast rakendusliku keskhariduse õppekava. Huvi on olnud suur: nendele kohtadele esitati üle 3600 avalduse. Populaarseimate suundadena eristusid ilu- ja heaoluteenused, droonide eriala ning visuaalmeediatehnoloogiad.

Kutsehariduse maine muutmine

Tallinna Tehnoloogiakolledži direktor Ott Pärna rõhutas, et aeg on murda iganenud stereotüüpe, justkui oleks kutseharidus teisejärguline. Tema juhitav õppeasutus võtab sel aastal vastu üle 2000 õppuri, õpetades ligikaudu pooli Eesti tehnoloogiavaldkonna kutseõppuritest.

Pärna sõnul on töömaailm muutunud ja klassikaline jaotus valge- ja sinikraede vahel on hääbumas. Enamik tänapäevastest tööstuslikest töökohtadest on tehnoloogiliselt keerukad ning nõuavad reaalteaduste ja loogika tundmist. Ta tõi esile, et tüdrukute huvi tehnoloogiaerialade vastu on kasvuteel, ning nende õppeedukus ületab sageli ootusi.

Praktiliste oskuste kinnistamiseks panustab tehnoloogiakolledž ka projektõppele. Näiteks ehitavad Mustamäe ja Lasnamäe linnakute õpilased praegu autosid, et osaleda Red Bulli seebikarbirallil, viies teooria otse reaalsesse kasutusse.