Eestis on tänavu tuvastatud üle 200 ohtliku tarbimisartikli

Eestis on sel aastal tuvastatud vähemalt 214 ohtlikku toodet, sealhulgas mänguasju ja lasterõivaid, mis kujutavad endast terviseriske. Järelevalveametnike hinnangul on ohtlike kaupade tuvastamise sagedus kasvanud ligi 68 protsenti.

Eestis on käesoleval aastal tuvastatud vähemalt 214 toodet, mis on osutunud ohtlikuks, ohustades peamiselt lapsi ja noori. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) andmetel on probleemsete kaupade hulk märgatavalt kasvanud võrreldes eelmise aastaga.

Ameti tooteohutuse büroo peaspetsialist Anneli Nagel selgitas, et tänavu on amet ise tuvastanud 37 ohtlikku toodet, mis on ligi 68 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Suurem osa ohtlikest esemetest on mänguasjad, lasterõivad ja moeehted.

Peamised terviseriskid

Tarbijateni on veebiplatvormide kaudu jõudnud 87 ohtlikku eset. Järelevalve käigus on avastatud näiteks kineetilist liiva, mis sisaldas asbesti, ning moeehteid, milles on tuvastatud ohtlikke raskmetalle. Mänguasjade puhul on sagedaseks probleemiks lämbumisoht väikeste osade tõttu, samuti on lasterõivaste juures märgatud takerdumist põhjustavaid nööre ja paelu.

Kuidas tooted tagasi jõuavad?

Eesti ametiasutuste tehtud järelevalve ei tähenda alati, et toode leiti füüsiliselt kaupluse letilt, ohtlikkuse kontrollid võivad puudutada ka e-poode ja rahvusvahelisi müügiplatvorme. Nagel märkis, et toodete tegelik tagastamine sõltub suuresti tarbijate teadlikkusest.

«Mida väärtuslikum või kallim on toode, seda suurem on tõenäosus, et tarbijad selle tagastavad,» lisas Nagel. Sageli jäävad ohtlikud esemed kodudesse alles, kuna tarbijad ei pruugi tagasikutsumise teadetest teada saada või alahindavad ohtu.