Eestis on roheoskused muutumas uueks digikirjaoskuseks

Roheoskustest on saamas tööelu ja igapäevase toimetuleku lahutamatu osa, mistõttu vajavad kohalikud eestvedajad uusi tööriistu energiaülemineku juhtimiseks. Tartu ülikooli projekt Local GoGreen pakub praktilisi teadmisi ja lahendusi, et toetada kogukondade ja omavalitsuste kliimaalaseid algatusi.

Roheoskused pole enam pelgalt ametialane lisaväärtus, vaid baaspädevus, mis on võrreldav digitaalse kirjaoskusega. See muutus puudutab kõiki ühiskonnakihte alates ettevõtlusest kuni kohalike kogukondade arendamiseni, kus jätkusuutlikkus peab muutuma läbivaks põhimõtteks. Teadmiste vajadus ulatub õiglase energiaülemineku, ringmajanduse ning vastutustundlike väärtusahelate haldamiseni.

Eestis on elukestev õpe muutunud üha populaarsemaks trendiks. Statistikaameti 2022. aasta andmed näitavad, et 20-64-aastaste elanike seas osales mõnes koolitusvormis kuni 45 protsenti inimestest. Inimesed otsivad teadmisi mitte ainult töökohal edasijõudmiseks, vaid ka vastuste saamiseks igapäevastele väljakutsetele, nagu elektri- ja küttearvete optimeerimine või kodude energiatõhususe parandamine.

Teadmised kui takistuste ületaja

Renoveerimisprojektid või taastuvenergia lahendused nõuavad sageli pikka planeerimist ja naabritevahelist koostööd. Kuigi eurotoetuste näol on vahendeid olemas, takerdub nende kasutamine tihti just oskusteabe puudumise taha. Selle lõhe vähendamiseks on loodud rahvusvaheline e-õppekeskkond Local GoGreen, mis koondab materjale ja veebiseminare kliima- ja energiaplaneerimise ning rahastamisvõimaluste kohta.

Üheks suureks takistuseks roheprojektide elluviimisel on sageli kohalik vastuseis, mida tuntakse NIMBY-suhtumisena ehk «mitte minu tagahoovis». RAKE projektijuht Merlyn Randla on märkinud, et see vastuseis tuleneb sageli kommunikatsioonivaegusest: inimesi ei kaasata või pole nende muredega arvestatud. Lahenduste leidmine nõuab ausat dialoogi, kus selgitatakse nii kaasnevat kasu kui ka võimalikke kitsaskohti. Kui kohalikud juhid ja eestvedajad suudavad selgelt põhjendada, kuidas muudatused kogukonna igapäevaelu mõjutavad, on ühise keele leidmine märksa lihtsam.