Eestis on päev enne õppeaasta algust 575 noorel koolikoht puudu, Tallinnas olukord pingeline

575 kevadel põhikooli lõpetanud noort on jäänud uue õppeaasta eel haridussüsteemis koolikohata. Olukord on eriti keeruline Tallinnas, kus gümnaasiumikohtade nappus ja õpetajate puudus suunavad haridusametit noori kutseõppe poole vaatama.

Eestis on 575 noort, kes lõpetasid kevadel põhikooli, jäänud vahetult enne uue õppeaasta algust koolikohata. See näitaja selgub hariduse infosüsteemist, kus nimekirjad on siiski pidevas muutumises, kuna vabanenud õppekohti täidetakse jooksvalt.

Tallinnas napib vabu kohti

Tallinna haridusameti hariduskorralduse juht Krista Keedus tõdes, et olukord pealinnas on keeruline. Eestikeelsed gümnaasiumid on vastuvõtuprotsessid lõpetanud ning kohad on täis. Keeduse sõnul ei ole praegu võimalik munitsipaalkoolidesse kohti juurde luua, kuna pealinna koolides on puudus nii ruumidest kui ka õpetajatest.

Lisaks on oluline tegur teistest omavalitsustest pärit õpilaste huvi, ligi 27 protsenti Tallinna kümnendatesse klassidesse vastuvõetutest ei ole pealinna elanikud. See avaldab täiendavat survet niigi piiratud kohtadele.

Kutseharidus kui alternatiiv

Koolikohata jäänud noortele soovitas Keedus kaaluda kutsehariduse omandamist, märkides, et Tallinna rakenduslikus kolledžis ja tehnoloogiakolledžis Tehno Tallinn on õppekohti veel vabu. Ta rõhutas, et kutsekeskharidus on võrdväärne võimalus haridustee jätkamiseks ja noortel tasuks seda võimalust tõsiselt kaaluda.

Haridus- ja teadusministeeriumiga tehakse samal ajal koostööd, et luua täiendavaid kohti neile, kes vajavad ettevalmistavat õpet. Tänavune olukord on tähelepanu keskpunktis tänu hiljuti kehtestatud õpikohustusele. Varem ei ole riik õppeaasta alguses sellist detailset seiret teinud, sest noortel oli vaba voli haridusteed mitte jätkata.