Eestis on nüüd rohkem kaitstud looduseobjekte

Mullu lisati Eesti looduse infosüsteemi 151 uut looduseobjekti, mis on liikide püsiasustuspaigad. Lisaks registreeriti viis kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstud objekti, samal ajal kui kolm parka ja kaks eraldi kaitstud looduseobjekti kaitsest välja võeti.

Eestis on looduskaitse valdkonnas toimunud märkimisväärne muutus, kuna mullu kasvatas Eesti looduse infosüsteemi 151 uue looduseobjektiga. Need objektid esindavad erinevate liikide püsiasustuspaigasid ja on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt.

Kaitsemeetmete laiendamine hõlmis ka viie uue objekti lisamist kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate alade hulka. Sellised otsused teevad omavalitsustele võimalikuks kohalik-spetsiifiliste looduskaitsevajadustega paremini arvestada ja nende piirkonna ainulaadseid ökosüsteeme kaitsta.

Samal perioodil tehti aga ka kaitsest väljajätmise otsuseid, millest tulenevalt võeti kaitsest välja kolm parka ja kaks eraldi kaitstud looduseobjekti. Selline dünaamiline lähenemine looduskaitsele kajastab kohanumist muutuvatele keskkonnatingimustele ja uuele teaduslikule teadmisele loodushariduse prioriteetide kohta.

Looduskaitse strateegiat reguleerivad erinevad rahvusvahelised ja riiklikud määrused, mis nõuavad regulaarset ülevaatamist ja korrigeerimist. Eesti looduse infosüsteem on keskne vahend, mis võimaldab säilitada ülevaadet kõigist kaitstavate alade ja objektide üle ning tagab nende tõhusa kaitse ja majandamise.