Eestis on kohtupraktika muutumas: lapse elatis peab vastama mõlema vanema elatustasemele

Vandeadvokaat Viktor Turkin selgitab, et Eesti kohtud on liikunud lapse elatise arvestamisel miinimummääradelt edasi ning rõhutavad nüüd lapse õigust osa saada mõlema vanema elujärjest. Lahkuminek ei tohi automaatselt tähendada lapse elukvaliteedi langust.

Eesti kohtupraktikas on aset leidmas põhimõtteline muutus küsimuses, kuidas hinnata lapsele makstavat elatist. Vandeadvokaat Viktor Turkin märgib, et aastakümneid kehtinud tava, kus elatis piirdus seaduses sätestatud miinimumsummaga, on taandumas.

Tänapäevane õiguslik arusaam lähtub eeldusest, et lapsel on õigus säilitada oma elukvaliteet ning osa saada mõlema vanema reaalsest majanduslikust toimetulekust. Riigikohtu varasemad lahendid on kujundanud suuna, kus vanemakohustuse täitmine ei tähenda pelgalt formaalse miinimumi tasumist.

Lapse vajadused ja elatusstandard ei tohi vanemate lahkumineku tõttu põhjendamatult langeda. Kohtud hindavad üha sagedamini vanemate tegelikke võimalusi ning seda, milliseid hüvesid laps nautis enne vanemate eraldi elama asumist. Eesmärk on vältida olukorda, kus majanduslikult kindlustatud vanema lapse elukvaliteet kannatab vaid seetõttu, et teine vanem panustab üksnes seadusega ettenähtud miinimumiga.

See lähenemine seab fookuse lapse õigustele, mitte vanemate mugavusele või pelgalt arvutuslikule miinimumile.