Eestis on kerkinud vaidlus viimase kümnendi piirimõõtmiste õiguspärasuse üle

Maamõõtjad väidavad, et suur osa viimase kümne aasta jooksul Eestis tehtud piirimõõtmistest on õiguslikult vigased ja kohtus vaidlustatavad. Riigiesindajad lükkavad need väited ümber, nimetades muret alusetuks.

Eestis on lahvatanud erimeelsus maamõõtjate ja riigiametnike vahel, mis puudutab kinnistute piiride fikseerimist. Maamõõtjate hinnangul on märkimisväärne osa viimase kümnendi jooksul teostatud piirimõõtmistest õiguslikult ebakorrektsed, mis võib tähendada, et paljud kinnistute omanikud saavad tehtud mõõtmisi kohtus vaidlustada.

Ekspertide sõnul seisneb probleemi tuum protseduurilistes nüanssides, mis on mõõtmiste käigus jäänud täitmata või on teostatud viisil, mis ei vasta kehtivatele õigusnormidele. Selline olukord tekitab ebakindlust maaomanike seas, kelle kinnistu piirid on nendel aastatel paika pandud.

Riigiesindajad on aga vastandunud seisukohal. Ametkondade esindajad kinnitavad, et maamõõtjate esitatud väited on alusetud. Nende hinnangul on läbi viidud piirimõõtmised seaduslikult jõus ning puudub juriidiline alus nende massiliseks vaidlustamiseks kohtus.

Praegune vastasseis tekitab küsimusi maareformi ja kinnistusraamatu kannete stabiilsuse ümber. Seni pole selge, kas ja milliste konkreetsete juhtumite puhul võiks kohtupraktika hakata tegelikke vigu tuvastama või jäävad vaidlused vaid teoreetiliseks.