Eestis on kasvanud hasartmängupiirangu seadnud inimeste arv

Eestis on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud nende inimeste arv, kes on seadnud endale piirangud hasartmängudes osalemiseks. Rahandusministeerium plaanib järgmisel aastal seadust muuta, et võimaldada piirangute seadmist ka teiste osapoolte algatusel.

Eestis on endale hasartmängude mängimise piirangu seadnud nüüdseks 20 999 inimest, mis näitab pidevat kasvutrendi viimaste aastate jooksul. Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2023. aastal nimekirjas 17 203 isikut, mis tähendab märgatavat tõusu sõltuvusriski maandavate meetmete kasutamises.

Mängijakaitse süsteemi toimimine

Maksu- ja tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina selgitas, et nimekirja kantakse isik tema enda kirjaliku avalduse alusel. Seejuures määrab inimene ka tähtaja, mille möödudes on võimalik taotleda nimekirjast kustutamist. See ajavahemik peab olema vähemalt kuus kuud, kuid ei tohi ületada kolme aastat.

«Meie hinnangul näitab fakt, et endale piirangud seadnud inimeste arv on aastate jooksul suurenenud, seda, et inimesed on üha paremini kursis sellega, millised mängijakaitse mehhanismid meil on. Need mängijakaitse mehhanismid töötavad väga hästi, vastasel juhul ei oleks mängijad neid kasutanud,» märkis Nikitina.

Erinevatest mänguliikidest on õnnemängude piirangu valinud 20 628 inimest, spordiennustuste piirangu 9767 inimest ja loteriipiirangu 5968 inimest. Üksikisikul võib kehtida korraga piirang mitmele erinevale mänguliigile.

Seaduse muutmise plaanid

Rahandusministeerium valmistab ette hasartmänguseaduse uuendamist, mis peaks aset leidma järgmisel aastal, kusjuures muudatused võiksid jõustuda 2027. aasta keskel. Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik tõdes, et praegune süsteem on piiratud, kuna vaid sõltlane ise saab end nimekirja kanda.

«Keegi teine teda praegu sinna nimekirja panna ei saa, aga tihtilugu kannatavad näiteks hasartmängusõltlase perekonnaliikmed. Süsteem peaks olema selline, et seda isikut saab sinna nimekirja panna teatavatel täiendavatel alustel, kas siis pereliikme algatusel või kohtu otsusega,» selgitas Osanik.

Praeguse regulatsiooni kohaselt on mängukorraldajad kohustatud jälgima, et piiratud isikud mänge ei mängiks. Osaniku sõnul on rikkumisi esinenud harva ning korraldajad täidavad kohustust hoolsalt. Juhul kui teenusepakkuja lubab piiratud isikul mängida, on nad kohustatud tagastama kaotatud raha, kuid mängijal tuleb omakorda tagastada võimalikud võidud.