Eestis on jäänud eemaldada 25 punamonumenti

Eesti Sõjamuuseumi andmetel on riigis alles 25 Nõukogude okupatsiooniperioodi monumenti, mille eemaldamist takistavad praegused õiguslikud piirangud. Alates 2022. aastast on muuseum korrastanud sõjahaudu ja teisaldanud monumente, olles seni ümber matnud ligi 5000 langenu säilmed.

Eestis on jäänud eemaldada veel 25 Nõukogude okupatsiooniperioodi monumenti, kuna seadusandlikud piirangud ei võimalda kõiki objekte ilma omaniku nõusolekuta teisaldada. Eesti Sõjamuuseumi andmetel on tegemist viimaste objektidega pikemaajalises protsessis, mille eesmärk on korrastada riigi avalikku ruumi.

Seaduslikud takistused teisaldamisel

Eesti Sõjamuuseumi info- ja turundusjuht Sandra Niinepuu selgitas, et kui monument ei asu sõjahaual, puudub muuseumil õiguslik alus selle eemaldamiseks ilma maaomaniku loata. "Jäänud on veel 25 monumenti, sest kui tegemist ei ole sõjahauaga, siis ei luba kehtiv seadus monumente ilma omaniku loata eemaldada," märkis Niinepuu, tuues näiteks olukorra Sillamäel.

Tööde mahukus ja tulemused

Riigikantselei töörühm koostas 2022. aastal koondülevaate Eestis asuvatest monumentidest, tuvastades algselt 321 objekti. Hiljem on muuseum tuvastanud veel 45 monumenti, mis tähendab, et koguarv ulatub 366-ni. Muuseumi tegevus on hõlmanud nii monumentide eemaldamist kui ka ebasobivates kohtades asunud sõjahaudade korrastamist.

Alates 2022. aastast on ümber maetud ligi 5000 langenu säilmed 121 ebasobivast sõjahauast. Hiljutine Jõgeveste punamonumendi teisaldamine Tõrva vallas on osa sellest protsessist. Seal asunud ühishauda oli maetud 795 sõdurit, kellest 726 nime on teada. Praegu tegeleb muuseum sealsete säilmete sorteerimisega.

Riik on eraldanud Eesti Sõjamuuseumile sõjahaudade ja monumentide teisaldamise korraldamiseks 200 000 eurot aastas perioodil 2023-2025.