Eestis on hüppeliselt kasvanud kütusevarguste arv

Eestis on 2026. aasta algusest registreeritud üle 2000 kütusevarguse, mis ületab eelmise aasta sama perioodi näitaja poole võrra. Justiitsministeeriumi hinnangul on kasvu taga süsteemne kuritegevus, kus vargustest on saanud organiseeritud tegevus.

Eestis on 2026. aasta esimese üheksa kuuga registreeritud üle 2000 kütusevarguse. Justiitsministeeriumi värskest kuritegevuse statistikast selgub, et see näitaja on ligikaudu 50 protsenti suurem kui möödunud aastal samal ajal.

Kuigi pettusi on sel aastal toime pandud 13 protsenti vähem, on varavastaste kuritegude üldine arv kerkinud kuus protsenti. Ministeeriumi ülevaade kinnitab, et selle kasvu peamiseks vedajaks on just kütusevarguste järsk tõus.

Süsteemne kuritegevus

Ministeeriumi analüüs näitab, et kütusevargused on muutunud üha süstemaatilisemaks. Paljudel juhtudel on tegemist korduvate rikkumistega, mis tähendab, et väärteona kvalifitseerimise asemel käsitletakse neid nüüdseks kuritegudena. Selline ümberkvalifitseerimine tuleneb peamiselt varguste korduvusest ehk retsidiivsusest.

Ametiasutuste sõnul viitab varguste muster pigem teadlikule äriplaanile kui juhuslikele õigusrikkumistele. Ühe hiljutise kohtukaasuse raames tuvastati, et ühelt tanklalt varastati kümnete järjestikuste kordadega ligi 67 000 liitrit diislikütust. Seesugused mahukad juhtumid mõjutavad statistikat tunduvalt enam kui üksikud juhuslikud kütusepaagi vargused.

Politsei fookus

Politsei ja prokuratuur on suunanud oma tähelepanu just korduvale kuritegevusele, mis põhjustab ettevõtetele suurimat majanduslikku kahju. Ametkonnad teevad tihedat koostööd tanklakettidega, et parandada nii varguste ennetamist kui ka tõendite kogumist.