Eestis on asendusteenistusse pääsejate arv riikliku rahastuse tõttu piiratud

Igal aastal suunatakse Eestis asendusteenistusse ligikaudu 70 noormeest, kuid piiratud eelarvevahendid tähendavad, et soovijad peavad tihti ootejärjekorda jääma. Alternatiivteenistus ei ole vaba valik, vaid eeldab kontrollitavaid usulisi või moraalseid põhjendusi.

Igal aastal pääseb Eestis asendusteenistusse ligikaudu 70 noormeest. Teenistusse suunatute arv sõltub otseselt riiklikest finantsvahenditest, mistõttu tuleb nimekirjast välja jäänud kutsealustel ootejärjekorras püsida.

Kaitseressursside ameti kutsealuste büroo juhataja Krista Juhanson märgib, et eesmärk ei ole pakkuda mugavat alternatiivi ajateenistusele, vaid luua võimalus panustada riigikaitsesse teisel moel. Taotluse esitamiseks on vajalik kontrollitav ja mõjuv põhjus, olgu selleks usulised veendumused või muud eetilised tõekspidamised. Amet hindab iga avaldust individuaalselt ja võib küsida täiendavaid tõendeid.

Päästeameti teenistuskohtade piirangud

Tallinnas asuva Päästeameti kesklinna komandopealik Tiit Umbsaar kinnitab, et asendusteenistujate huvi päästjate juures töötamise vastu on kasvuteel. Siiski seab füüsiline ruum komandos omad piirid.

«Me tavaliselt võtame komandosse ühe, lihtsalt auto peale ei mahu,» selgitab Umbsaar. Praegune meeskond koosneb neljast liikmest ning viies inimene tekitaks ruumikitsikuse. Sellest hoolimata on asendusteenistujad päästjatele väärtuslikuks abijõuks, kes panustavad igapäevasesse ennetustöösse ja tuleohutuse parandamisse.

Erinevalt paljudest teistest ametikohtadest, kus asendusteenistuja võiks teenida, läbivad Päästeametisse suunatud noored põhjaliku väljaõppe. See hõlmab kuuajalist vabatahtliku päästja kursust. Umbsaare sõnul on viimaste aastate jooksul Päästeametis asendusteenistuse läbinud 117 inimest, kellest kümnendik on otsustanud pärast kohustuse täitmist erialasele tööle jääda ning suundunud edasi Väike-Maarja päästekooli.