Eestis oli 2025. aastal töötuse määr 7,5%, noored mehed kõige rohkem mõjutatud

Statistikaameti andmetel püsis Eesti töötuse määr 2025. aastal 7,5% juures, langedes aastaga vaid 0,1 protsendipunkti. Töötute koguarv oli 56 200, hõivatute arv aga 693 100. Kõige teravamalt tabas töötuse kasv 15-24-aastaseid noori mehi, kelle töötuse määr tõusis 22,5%-ni.

Eesti töötuse määr oli 2025. aastal 7,5%, tööhõive määr 68,5% ja tööjõus osalemise määr 74,1%, selgub Statistikaameti avaldatud aastaandmetest.

Noorte meeste töötus lõi järsult üles

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva tõi esile selge lõhe sugude vahel: naiste töötuse määr langes aastaga 7,5%-lt 6,6%-le, meestel aga tõusis 0,7 protsendipunkti, jõudes 8,3%-ni. «Kõige rohkem kasvas mullu töötus 15-24-aastaste noorte meeste seas, mis tõi kaasa ka noorte üldise töötuse kasvu,» ütles Vassiljeva.

Noorte keskmine töötuse määr ulatus 20,7%-ni, 1,6 protsendipunkti kõrgem kui 2024. aastal. Noorte meeste näitaja oli lausa 22,5%, mis tähendab 3,6-protsendipunktilist kasvu. Noored naised läksid vastupidist teed: nende töötuse määr (18,8%) langes 0,5 protsendipunkti.

25-49-aastaste töötuse määr (6,7%) läks aastaga 0,4 protsendipunkti allapoole. 50-74-aastastel jäi näitaja 5,7% juurde samaks. «Siiski näeme ka nende puhul sama trendi, meeste töötuse määra kasvu ja naiste oma langust,» märkis analüütik.

Töötud tunnevad üha enam rahalist survet

2022. aastal leidis umbes iga neljas töötu (25,2%), et ei tule või pigem ei tule majanduslikult toime. 2025. aastaks oli see osakaal kasvanud ligi kolmandikuni, 31,7%. «Viimase paari aastaga on järjest vähenenud töötute enesehinnanguline toimetulek,» tõdes Vassiljeva.

Pikaajalise töötuse pilt jäi keeruliseks. Alla kuue kuu tööta olnute arv küll kahanes, kuid 6-11 kuud töötu olnute oma mõnevõrra suurenes. Aasta või kauem töötute arv püsis stabiilsena.

Hõive langes, piirkondlikud erinevused suured

Hõivatute koguarv oli 693 100, 5500 võrra vähem kui 2024. aastal. Tööhõive määr langes 0,4 protsendipunkti, langus oli enam-vähem võrdne nii meeste kui naiste seas.

Tegevusalati tabas hõive vähenemine kõige tugevamalt ehitust (4,3%), töötlevat tööstust (3,4%) ja haridust (2,7%). Kasvu nägid haldus- ja abitegevused (+13,0%), veondus ja laondus (+7,5%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (+4,4%).

Piirkondlikult vähenes hõive Valga, Viljandi ja Põlva maakonnas ning Läänemaal. Kasvu said Tallinnast väljapoole jääv Harjumaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa ja Pärnumaa.

Tööjõus osalemine kahanes

Tööjõus osalemise määr langes 74,1%-ni, vähenedes aastaga 0,5 protsendipunkti. Vassiljeva sõnul toimus langus eelkõige naiste arvelt: nende tööjõus osalemise määr langes ja mitteaktiivsus tõusis aastaga 1,1 protsendipunkti. Meeste osalemismäär tõusis vastupidi 0,2 protsendipunkti. «Kui tööhõive määr langes ühtlaselt nii meestel kui naistel, siis mehed jäid tööturul aktiivseks ja liikusid pigem töötute hulka, naised aga mitteaktiivsete hulka,» selgitas ta.

2025. aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr 6,4%, protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem samal perioodil.