Eestis nõuab palgalõhe vähendamine isade suuremat panust lapsehooldusesse

Tartu Ülikooli matemaatika nooremteadur Jaagup Kirme kirjutab, et sooline palgalõhe Eestis on seotud hoiakutega lapsepuhkuse kasutamisel. Lahendusena pakub ta isade laialdasemat kaasamist, tuues eeskujuks Rootsi ja Islandi kogemusi.

Eestis püsib sooline palgalõhe endiselt märgatavana. Statistikaameti 2025. aasta andmetel teenivad mehed keskmiselt 13,0 eurot tunnis, naiste vastav näitaja on 11,4 eurot, mis tähendab 12-protsendilist vahet. Jaagup Kirme leiab, et probleemi lahendus peitub suuresti isade osaluse kasvus vanemahüvitise ja lapsepuhkuse kasutamisel.

Praegune süsteem, kus isad moodustavad vanemapuhkuse kasutajatest 2024. aasta seisuga alla 20 protsendi, loob tööandjate jaoks diskrimineeriva eelistuse meeste kasuks. See ei ole tingimata tahtlik pahatahtlikkus, vaid ettevõtete majanduslik kalkulatsioon.

Tööandja vaade ja diskrimineerimine

Tööandja lähtub personaliotsustel kasumlikkusest. Kui valikus on samaväärsed kandidaadid, eelistab ettevõte meest, sest naise puhul on statistiliselt tõenäolisem pikaajaline eemalolek vanemapuhkuse tõttu. See muudab naiste karjääri ja sissetuleku ebastabiilsemaks, luues nõiaringi, kus naised kipuvadki sagedamini valima madalama palgaga töid.

Rootsi kogemus näitab, et olukorda saab muuta riikliku sekkumisega. Seal on kasutusel isapuhkuse kvoodid, mida ei saa emale üle kanda. Tulemuseks on maailma kõrgeim tööhõive naiste seas, kus üheksa isa kümnest kasutavad isapuhkust.

Võrdõiguslikkuse rahvusvaheline kontekst

Island on soolise võrdsuse edetabelis maailmas esikohal, saavutades 92,6 protsenti Maailma Majandusfoorumi 2025. aasta indeksis. Eesti positsioon on 11. koht 79,9 protsendiga. Probleemiks on siin naiste vähene esindatus juhtivatel kohtadel ja poliitikas, kus naiste osakaal parlamendisaadikute seas on 29 protsenti.

Kirme rõhutab, et tegemist ei ole vaid palganumbri küsimusega. Naised kannavad endiselt suuremat koormust kodutööde ja lähedaste eest hoolitsemisel. Lahendusena on vaja ühiskondlikku kokkulepet, mis muudab isad võrdseteks osapoolteks lapsekasvatuses. Kui see ei toimi, võib kaaluda Islandi 1975. aasta streigi eeskujul radikaalsemaid meetmeid ühiskondliku teadvuse muutmiseks, kus naiste nähtamatu töökoormus sai esimest korda avalikult nähtavaks.