Eestis muudetakse erihooldekande järjekorra korda, kuid rahastus jääb ebaselgeks

Valitsus plaanib uuendada erihooldekande teenuste järjekorra koostamise põhimõtteid, et seada esikohale kõige kiiremat abi vajavad inimesed. Teenuse pikaajaline rahastus on siiski veel kinnitamata.

Eestis ootas 1. augusti 2024 seisuga ööpäevaringset ja päevast erihooldekannet 2156 inimest. Sotsiaalministeerium soovib nüüd muuta teenusele pääsemise korda, et järjekorras ei oleks vaid esimesena registreerunud, vaid need, kelle olukord nõuab kõige kiiremat sekkumist. Praegustest ootajatest on teenuse koheseks alustamiseks valmis 755 inimest. Ülejäänud 1401 inimese puhul on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo märkinud, et osa neist on järjekorras ennetavalt, soovides teenust alles tulevikus.

Muudatused teenuse määramisel

Seaduseelnõu näeb ette, et edaspidi hinnatakse erihooldekande vajadust lähtuvalt inimese tervisest, turvalisusest ja igapäevasest toimetulekust. Eesmärk on kaotada praegune jäik terminoloogia, mis seob teenuse saamise diagnoosi sügavuse või kestvusega.

Uue korra kohaselt saavad kohalikud omavalitsused õiguse pakkuda nende loodud kohti esmajärjekorras oma elanikele. Riigikontrolli andmed näitavad, et praegu viibib 57% ööpäevaringse hoolduse kasutajatest väljaspool oma kodumaakonda, mis raskendab lähedastega suhtlemist.

Rahastamisküsimused ja kohalik vaade

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo rõhutas, et valdkond on aastaid olnud alarahastatud. «Meil on vaja täiendavaid vahendeid ja uusi kohti, kuid samal ajal peame kasutama olemasolevaid võimalusi efektiivsemalt ja vähendama bürokraatiat,» sõnas Riisalo. Järgmisel aastal on tema hinnangul vaja täiendavalt ligi 20 miljonit eurot. Valitsus on eraldanud neljaks aastaks reservi 37 miljonit eurot, kuid nende vahendite lõplik jaotus on alles otsustamisel.

Tallinna linnavolikogu liige Betina Beškina tõi välja, et pealinnas ootab teenust umbes 800 inimest. Kuigi linnaressursid võimaldaksid luua 400 kohta, on riigi rahastus neist kinnitatud vaid 12-le. Beškina hinnangul on elukohapõhine eelisõigus küll vajalik, kuid lahendamata jääb põhiprobleem, milleks on üldine rahastuse nappus.

Eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise.