Eestis meenutatakse 2021. aasta presidendivalimiste käiku

President Kersti Kaljulaidi otsus 2021. aastal mitte uuesti kandideerida algatas Eestis uue riigipea valimise protsessi, mis kulmineerus Alar Karise valimisega Riigikogus. Toonased poliitilised jõud meenutavad, kuidas koalitsioonipartnerid otsisid ühiselt erakondadeülest kandidaati, et vältida 2016. aasta valimiste ummikseisu.

Aastal 2021 seisid Eesti poliitikud olukorra ees, kus ametisolev riigipea Kersti Kaljulaid teatas soovimatusest kandideerida teiseks ametiajaks. See samm pani aluse intensiivsele kandidaadiotsingule, mida juhtisid toona peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu esimees Jüri Ratas. Eesmärk oli vältida varasemate valimiste kordumist, mil presidenti ei suudetud valida ei parlamendis ega valijameeste kogus.

Kandidaadi otsingud ja valikud

Läbirääkimiste käigus pakuti kandideerimisvõimalust jurist Jüri Raidvale, kes aga keeldus, viidates välispoliitilise kompetentsi puudumisele. Kaalumisel oli ka Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kandidatuur, ent pärast konsultatsioone mitme fraktsiooniga selgus, et tal pole parlamendis vajalikku 68 häält. Toonase Reformierakonna peasekretäri Erkki Keldo sõnul sooviti kandidaati, kes ei oleks seotud ühegi konkreetse erakonnaga.

Augusti keskpaigas jõudsid Kallas ja Ratas Eesti Rahva Muuseumi direktori Alar Karis-e kandidatuurini. 27. augustil esitasid Reformierakond ja Keskerakond Karise ametlikult kandidaadiks, tuginedes kokkuleppele toetada teda kuni valimisteni. Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond andsid oma saadikutele vabad käed hääletamiseks, kuigi paljud nende fraktsioonide liikmed toetasid samuti Karist.

Hääletusvoorud parlamendis

Riigikogu asus presidenti valima 30. augustil. Esimeses voorus kogus Karis 63 häält, jäädes vajalikust 68-st viie hääle kaugusele. Kokku oli 16 tühja sedelit, mis viitasid nii opositsiooni kui ka koalitsiooni saadikute kõhklustele. Helir-Valdor Seeder märkis, et salajase hääletuse tõttu soovisid paljud saadikud veenduda, et koalitsioonipartnerid peavad oma sõna ja toetavad ühiskandidaati.

Järgmisel päeval, 31. augustil, hääletusprotsess õnnestus. Karis kogus 72 häält ning osutus valituks. Lauri Läänemets selgitas tagantjärele, et sotsiaaldemokraatidel polnud mõistlikku alternatiivi ning poliitilised mängud ei olnud antud olukorras põhjendatud. Alar Karis astus ametisse 11. oktoobril 2021.