Eestis lükkavad naised pidamatusega seotud abivajadust aastaid edasi

Häbitunne takistab paljusid Eesti naisi pidamatuse korral abi otsimast, mistõttu lükkub spetsialisti poole pöördumine keskmiselt üle kuue aasta. Statistika näitab, et täiskasvanute hügieenitoodete tarbimine on Eestis mastaapidelt võrreldav imikute mähkmete kuluga.

Kuigi imikute hügieenitoodetest räägitakse ühiskonnas avatult, on täiskasvanute pidamatus endiselt teema, mida varjutab tugev häbitunne. Uuringud kinnitavad, et Eestis kulub naistel keskmiselt kuus ja pool aastat, enne kui nad otsustavad oma tervisemurega professionaali poole pöörduda, ehkki meditsiinilised ja tehnilised abivahendid on kättesaadavad.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel soetati 2025. aastal Eestis riikliku soodustusega üle 15,5 miljoni pidamatustoote, mille hulka kuuluvad nii sidemed, mähkmed kui ka imavad püksid. See arvukus peegeldab probleemi laialdast olemust, mis jääb avalikus diskussioonis sageli varju.

Probleemi mastaapi ilmestab võrdlus sündivusega. Statistikaameti andmetel sündis 2025. aastal Eestis 9240 last. Kui eeldada, et ühe lapse kohta kulub esimesel eluaastal keskmiselt viis mähet päevas, teeb see kokku ligikaudu 16,9 miljonit mähet aastas. Täiskasvanute pidamatustoodete soodustusega müük moodustas sellest mahust ligikaudu 92 protsenti.