Eestis lõppes vähipüügihooaeg: ametnikud eemaldasid kümned röövpüügivahendid

Eestis on vähipüügihooaeg selleks aastaks lõppenud, kuid Keskkonnaamet jätkab järelevalvet. Hooaja jooksul tuvastati 16 rikkumist ja eemaldati veekogudest 55 ebaseaduslikku püünist.

Eestis on vähipüügihooaeg selleks aastaks lõppenud, kuna jõevähi kaitseks on püük lubatud vaid augustikuu jooksul ja üksnes kehtiva kalastuskaardi alusel. Kuigi ametlik püügiperiood on läbi, jätkab Keskkonnaamet koos vabatahtlike kalakaitsega järelevalvet, et takistada röövpüüki ajal, mil jõevähid valmistuvad uue põlvkonna loomiseks.

Keskkonnaameti vee-elustiku vanemspetsialist Märt Kesküla märkis, et tänavune hooaeg tõi kaasa 16 rikkumist, millest 14 juhtumil tuli algatada väärteomenetlus. „Röövpüük ei saa olla lubatud,“ rõhutas Kesküla, lisades, et rikkumiste hulka kuulusid nii loata püük, püügikeelu ajal tegutsemine kui ka alammõõduliste vähkide püüdmine. Lisaks tuvastati ja eemaldati veekogudest 55 omanikuta püügivahendit, sealhulgas 52 vähimõrda, kaks kadiskat ja üks vähinatt. Eelmisel suvel oli rikkumisi 14 ning ebaseaduslikke vahendeid leiti 35.

Püügimahu ja piirkondade ülevaade

Tänavu väljastati vähipüügiks kokku 1402 kalastuskaarti. Üle Eesti püüti kokku 11 270 nõuetele vastavat mõõdulist vähki, samal ajal kui ligikaudu 34 000 alammõõdus vähki tuli veekogudesse tagasi lasta. Kõige aktiivsemalt püüti vähki Saaremaa veekogudest, kus saak ulatus 6099 isendini. Järgnesid Tartumaa 1358 ja Harjumaa 1065 püügijuhtumiga.

Ametnikud rõhutavad, et lisaks seaduserikkumistele on tõsiseks ohuks võõrliikide levik. „Jõevähke tohib asustada ühest veekogust teise vaid Keskkonnaameti loal, sest võõrliigid võivad kaasa tuua vähikatku, mis hävitab kohalikud populatsioonid aastateks,“ selgitas Kesküla. Ebaseadusliku püügitegevuse eest ähvardab rikkujat kuni 2400-eurone trahv, kriminaalkaristuse võimalus on aga laual suuremahulise ebaseadusliku püügi korral. Kahtlasest tegevusest veekogude ääres palutakse teada anda riigiinfo telefonil 1247.