Eestis liigub edasi ühtse krediidiregistri seaduse eelnõu

Riigikogu finantsikomisjon saatis teisele lugemisele seaduseelnõu, mis näeb ette ühtse krediidiregistri loomist. Registr sisaldab andmeid kõigist üksikisikule ja ettevõtetele erinevate finantsinstitutsioonide poolt väljastatud krediitidest.

Eestis käib seadusandjate teatel oluline reformi protsess finantssektori reguleerimise alal. Riigikogu finantsikomisjon otsustas saata teisele lugemisele seaduseelnõu, mis puudutab krediidiandmete vahetamist ja ühtse registri loomist.

Proposeeritud seadus eesmärk on luua ühtsus ja läbipaistvus Eesti finantssüsteemis. Uue registri kaudu saaksid pangad, laenuandjad ja muud finantsinstitutsioonid jagada informatsiooni klientide krediitajaloo kohta. See võimaldaks paremini hinnata laenusoovijate krediidivõimet ja vähendada riskantseid laenuandmise otsuseid.

Ühtse krediidiregistri kaudu saaksid finantsinstitutsioonid pääseda ligi ülevaatlikule andmebaasile, mis sisaldab teavet konkreetse isiku või ettevõtte kõigist krediitidest. Praktiliselt tähendab see, et pangad näeksid täielikku pilti potentsiaalse laenuvõtja kohta, mitte ainult omaenda andmeid.

Teine lugemine on seadusloome protsessis oluline etapp, kus arutletakse seaduseelnõu konkretse sisu ja sõnastuse üle. Pärast teist lugemist on võimalik veel kolmas lugemine, millele järgneb seaduse vastuvõtmine.

Et selline register oleks tõhus, peavad sellele üle minema kõik Eestis tegutsevad finantsinstitutsioonid ja võimalusel ka teised krediidiandjad. Seaduse vastuvõtmine võib kaasa tuua märkimisväärseid muutusi finantsbürooktide ja laenuandjate tegevuses.