Eestis koguvad populaarsust tasuta sörgiklubid

Üle Eesti on tekkinud 69 vabatahtlikku sörgiklubi, mis ühendavad erineva taustaga liikumisharrastajaid. Tasuta toimivad kooskäimised keskenduvad spordi kõrval eelkõige kogukonna loomisele ja kaasamisele.

Eestis on tänaseks tegutsemas 69 vabatahtlikku sörgiklubi, mis toovad kokku väga erineva tausta, vanuse ja ettevalmistusega inimesi. Liikumine, mis sai alguse Kopli sörgist, on kiiresti levinud üle riigi, ulatudes Tallinnast Peetri ja Lüganuseni.

Kopli sörgi algataja Andres Reimand selgitab, et klubide eesmärk on olla võimalikult avatud ja ligipääsetav. Tema sõnul on edu võti just mitmekesisuses, kus osalevad nii välismaalased kui kohalikud, pakkudes huvitavat sotsiaalset keskkonda lisaks füüsilisele treeningule.

Ühendav kogukond

Jooksuharrastajate jaoks on klubide populaarsuse peamine põhjus kogukonnatunne, mitte tingimata sporditulemused. Osaleja nimega Harry märgib, et sport on küll oluline, kuid inimestevaheline suhtlus ja ühtekuuluvustunne on tema jaoks esikohal. Kristlin, kes liitus sörgiklubiga üle-eelmisel aastal, tõdeb, et just selline toetav keskkond aitas tal oma esimese poolmaratoni läbida.

Klubide toimimismudel on lihtne ja täiesti tasuta. Puuduvad rahalised kohustused ning osalemine ei eelda varasemat spordikogemust. Tavapärane viiekilomeetrine rada, mida sageli läbitakse Tallinnas näiteks Vanalinna ja Šnelli pargi ümbruses, on jõukohane nii koertega jalutajatele kui ka lapsevankritega liikujatele.

Laienev liikumine

Andres Reimand kinnitab, et tegemist on alles algusega, kuna uusi sörgiklubisid tekib pidevalt juurde. Tema sõnum neile, kelle kodukohas veel sörgiklubi ei tegutse, on lihtne: kui klubi veel olemas ei ole, tasub see ise algatada. Klubiõhtud on korraldatud nii, et igaüks panustab vastavalt võimalustele, hoides ettevõtmise vabana ja ilma finantskohustusteta.