Eestis koguvad kaalulangetusravimid populaarsust, kuid toovad kaasa tervisehädade laine

Eestis on diabeediravimite kasutamine kehakaalu vähendamiseks muutunud üha tavalisemaks, tekitades tervishoiuametnikes muret võimalike tõsiste kõrvaltoimete pärast. Spetsialistid rõhutavad, et ravimid ei tohiks asendada pikaajalisi elustiilimuutusi ja tervislikku toitumist.

Eestis on kaalulangetamise eesmärgil üha sagedamini hakatud kasutama diabeedi raviks mõeldud ravimeid. Kuigi need preparaadid võivad kaudselt soodustada kehakaalu vähenemist söögiisu pärssimise kaudu, hoiatavad eksperdid, et selline lähenemine kätkeb endas märkimisväärseid riske.

Maia Uusküla, kes juhib ravimiameti ravimiohutuse osakonda, selgitab, et Eestis tarvitatakse kehakaalu alandamiseks mitmesuguseid retsepti- ja käsimüügiravimeid. Nende hulka kuuluvad näiteks GLP-1 analoogid, nagu semaglutiid, liraglutiid ja tirsepatiid. Kuigi osa neist on mõeldud teist tüüpi diabeedi raviks, jõudis hiljuti Eesti turule ka spetsiaalselt kaalulangetamise näidustusega ravim.

Ravimite ohtlikud kõrvaltoimed

Ravimiameti andmetel on ravimite kasutamisega seoses teatatud mitmetest tervisehädadest. Kõige sagedamini esinevad seedetraktiga seotud vaevused, kuid ette on tulnud ka tõsisemaid diagnoose, sealhulgas ägedat kõhunäärmepõletikku, mao tühjenemise aeglustumist ja soolesulgust. Uusküla sõnul on ametile laekunud teateid ka meeleoluhäiretest, südamepekslemisest, vererõhu kõikumisest ning isegi neeru- ja kilpnäärmehaigustest.

Ehkki teatatud on ka üksikutest kasvaja- ja tromboosijuhtumitest, ei ole praeguste andmete põhjal kinnitatud nende otsest põhjuslikku seost ravimitega. Sellegipoolest on igasugused kõrvaltoimete teatised olulised, et täpsustada ravimite ohutusprofiili. "Seedetrakti häired ja kõhunäärmepõletik on semaglutiidi sisaldavate ravimite teadaolevad kõrvaltoimed," kinnitab Uusküla.

Elustiili roll on määrav

Treener Rein Kahro sõnul on ravimite poole vaatamine sageli märk sellest, et inimene soovib leida kiiremat lahendust, kuid see ei pruugi olla jätkusuutlik. Ta rõhutab, et 15-20-kilose ülekaalu puhul on võimalik tulemusteni jõuda järjepidevate toitumis- ja liikumisharjumustega. Ravimite kasutamist võiks kaaluda pigem juhul, kui tervislik eluviis pole andnud tulemusi või kui ülekaalu on kogunenud juba enam kui 40 kilogrammi.

"Ükski ravim ei asenda tervislikku eluviisi. Pikaajalise edu aluseks jäävad tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine, piisav uni ja kestvad käitumuslikud muutused," selgitab Kahro. Ta lisab, et ravimite toimel liiga kiiresti langev kaal võib viia lihasmassi vähenemiseni, sest keha ei saa piisavalt energiat, mis võib muuta treenimise ebaefektiivseks. Seetõttu peaks kaalulangetusprotsess olema alati osa terviklikust plaanist, mis sisaldab toitumisnõustamist ja mõõdukat liikumiskoormust.