Eestis kavandatavad andmekeskused nõuavad elektrit üle riigi praeguse tarbimisrekordi

Eleringi laekunud liitumistaotlused andmekeskuste rajamiseks Eestis ulatuvad kokku ligi 2900 megavatini. See maht ületab peaaegu kahekordselt Eesti seni suurima registreeritud elektritarbimise rekordi, tekitades küsimusi taristu suutlikkuse kohta.

Eesti elektrivõrku on esitatud seitse uut andmekeskuste liitumistaotlust, mille koguvõimsus ulatub ligi 2900 megavatini. Võrdluseks on see maht peaaegu kaks korda suurem kui Eesti senine elektritarbimise tipprekord, mistõttu on taoliste hiigelprojektide realiseerimine seotud ulatuslike väljakutsetega nii võrguettevõtjate kui ka riigi jaoks.

Investeeringud miljarditesse eurodesse

Taotluste taga on mitmed arendajad, kes soovivad Eestisse rajada mastaapseid andmetöötluskeskusi. Projektide finantsmaht ulatub kokku miljarditesse eurodesse. Turul tegutsevad kogenud ettevõtjad, sealhulgas Heiti Hääl ja Jüri Käo, jälgivad andmekeskuste buumi arenguid, rõhutades vajadust põhjaliku analüüsi järele, et hinnata Eesti tegelikku konkurentsivõimet.

Teiste seas on märkimisväärseid plaane teatanud Kristjan Rahu seotud ettevõtted ning arendajad nagu Sunly ja Tensor Aurora. Üheks silmapaistvamaks näiteks on Soome päritolu Ehrnroothi äriperekonna plaan rajada Tapa valda miljardeid maksev andmekeskus, mis oleks oma mahult üks Eesti ajaloo suurimaid tööstusprojekte.

Reaalsus ja tulevikuvaade

Kuigi paberil on plaanid mastaapsed, on praeguseks ainsana Eestis tegutsemist alustanud Martin Salo osalusega Hüüru andmekeskus. Ülejäänud arendajad seisavad silmitsi keerulise väljakutsega: kuidas siduda hiiglaslikud serveripargid uute elektritootmisvõimsustega ja tagada nende stabiilne toide.

Ekspertide sõnul sõltub nende projektide edasine õnnestumine eelkõige sellest, kas Eestis suudetakse luua piisav taastuvenergia baas ning kui kiiresti suudetakse vajalik võrguinfrastruktuur välja ehitada. Ilma nende eelduste täitumiseta võib suur osa miljardiprojektidest jääda realiseerimata.