Eestis kavandatakse looduse taastamise meetmeid ja nende rahastamist

Kliimaministeerium arutas koos juhtkomisjoniga looduse taastamise kava esialgseid ettepanekuid. Plaanis on parandada elupaikade seisundit 27 500 hektaril aastaks 2030.

Kliimaministeerium on jõudnud looduse taastamise kava koostamisel faasi, kus analüüsitakse konkreetseid meetmeid ja nende rahastamise vajadusi. Juhtkomisjonile, kuhu kuuluvad ülikoolide, kohalike omavalitsuste ning erinevate huvigruppide esindajad, tutvustati enam kui kolmekümmet ettepanekut elurikkuse parandamiseks.

Ettepanekud puudutavad kuut erinevat valdkonda, hõlmates maismaa-, mere-, linna-, metsa- ja agroökosüsteeme ning siseveekogusid. Meetmed varieeruvad praktilistest looduskaitselistest tegevustest, nagu soode veerežiimi taastamine või kalade rändetingimuste parandamine jõgedes, kuni uuringute ja maaomanikele suunatud toetusskeemideni.

«Euroopa Liit seab eesmärgid, kuid Eesti peab valima nende saavutamiseks meie oludesse sobivad, tulemuslikud ja jõukohased lahendused,» märkis Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming. Tema sõnul on kava koostamisel oluline teadlik varajane kaasamine, et sisuline diskussioon toimuks enne lõplike otsuste langetamist.

Elupaikade seisund ja eesmärgid

Praeguse ülevaate kohaselt on Eestis ebasoodsas seisundis ligikaudu pooled elupaigatüüpidest. Maismaa-, ranniku- ja mageveeelupaikade lõikes on kehvas seisus umbes 91 800 hektarit.

Riigi eesmärk on rakendada taastamismeetmeid 27 500 hektaril aastaks 2030. Sellest 8000 hektaril käivad tegevused juba Euroopa Liidu vahendite toel. Olulise rahastusallikana nähakse Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendeid.

Looduse taastamise kava esialgne versioon esitatakse Euroopa Komisjonile käesoleva aasta lõpus. Pärast tagasiside saamist täpsustatakse meetmeid ning lõplik plaan esitatakse 1. septembriks 2027. Kava heakskiitmise põhimõtted kinnitas Vabariigi Valitsus juba 21. mail 2024.