Eestis katsetati üleriigilist ohuteavitussüsteemi ja sireenide kuuldeulatust

Päästeamet testis täna üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM, saates miljonile mobiilseadmele teavituse ning kontrollides sireenide leviala üheksas linnas. Testi eesmärk oli koguda andmeid tehnilise võimekuse ja sireenivõrgustiku akustilise katvuse kohta, et planeerida edasisi arendusi.

Päästeamet korraldas täna koos partneritega riikliku ohuteavitussüsteemi EE-ALARM üleriigilise testi, mille käigus kontrolliti nii digitaalsete sõnumite levikut kui ka füüsilise sireenivõrgustiku töökindlust. Testi raames saadeti SMS-teavitused miljonile mobiilseadmele, kusjuures sõnumite edastamine kestis kokku 17 minutit.

Sireenide testimine üheksas linnas

Erilist tähelepanu pöörati sireenivõrgustiku kuuldeulatuse hindamisele väljaspool Tallinna, et hinnata seniste arenduste piisavust. Helirõhku mõõdeti Kärdlas, Keilas, Kuressaares, Valgas, Võrus, Põlvas, Viljandis, Sillamäel ja Paldiskis. Saadud mõõtmistulemused edastatakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT), et analüüsida vajadust võrgustiku tihendamiseks või laiendamiseks.

Varjumisõppus ja tehniline valmisolek

Testi ajal edastati ohuteave lisaks mobiilsidele ka ERRi kanalitesse, sh ETV ja ETV+ ekraanidele ning uudisteäppi. Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets rõhutas, et ohuteavituse test on oluline rutiini loomiseks kriisiolukordades toime tulemiseks.

«Varjumise kohta kehtivad lihtsad põhitõed. Kui kuuled sireeni, tuleb kohe varjuda. Varjuda tuleb seal, kus parajasti oled ning jälgida tuleb, et sinu ja väliskeskkonna vahele jääks mitu tugevat seina,» selgitas Saaremets. Ta lisas, et võimalusel tuleks varjuda madalamatele korrustele ja hoida eemale akendest.

Järgmine üleriigiline EE-ALARMi test on kavandatud 10. veebruarile. Riik arendab 2027. aastaks välja mobiilsidepõhise «kärglevi» lahenduse, mis võimaldab ohuteateid edastada momentaalselt ja sõltumata telefoni helirežiimist.