Eestis kasvavad karukahjud, kuid küttimiseks erilube ei anta

Eestis teevad karud üha rohkem kahju põllukultuuridele, mesitarudele ja silorullidele, kuid põllumeestele põllukahjusid ei hüvitata. Karude küttimiseks on vaja eriluba ning tänavu pole neid lubasid väljastatud.

Eestis kasvavad karude tekitatud kahjud põllumajanduses, kuid riik neid põllumeestele ei hüvita. Karusid tänavu praktiliselt ei kütita, sest erilube pole väljastatud.

Karud lõhuvad lisaks mesitarudele ka silorulle ning kahjustavad järjest rohkem põllukultuure. Põldmaa sõnul on silorullide ja mesitarude kahjustuste kohta olemas vähemalt mingisugune statistika, kuid põllukultuuridele tekitatud kahju kohta andmeid peaaegu pole, sest hüvitamise puudumise tõttu ei ole neid süstemaatiliselt kogutud.

Küttimine vajab eriluba

Mullu lubas riik esialgu küttida 71 karu, kuid otsus vaidlustati kohtus. Tänavu erilube välja antud ei ole.

Põldmaa hinnangul võiks eriluba taotleda juhul, kui põllumees suudab tõendada, et karu on tema põllul korduvalt käinud. Tema sõnul on räägitud võimalusest, et loom peab olema samale põllule jõudnud kolm korda. Seejärel tuleks aga arvestada ka võimalusega, et välja antud luba vaidlustatakse kohtus.

Euroopa Liidu direktiivi alusel on karu rangelt kaitstud uluk. Seetõttu saab karusid Eestis küttida vaid erilubadega, mida ei ole Põldmaa sõnul võimalik anda piisavalt palju, et karupopulatsiooni juurdekasvu piirata. Kui olukord jätkub, võib tema hinnangul ühel hetkel karu ohustada ka inimest.