Eestis kasvas töövaidluste arv: peamisteks tüliõunteks palgavõlgnevused ja koondamised

Mullu laekus Eesti töövaidluskomisjonidele 2463 avaldust, milles nõuti kokku 13,5 miljoni euro väärtuses hüvitisi. Tööinspektsiooni andmetel peituvad vaidluste taga sageli probleemid töötasude maksmisel ning ebakorrektselt vormistatud töölepingud.

Eesti töövaidluskomisjonid menetlesid eelmisel aastal 2463 avaldust, mis on 50 juhtumi võrra enam kui aasta varem. Kokku esitati nõudeid 13,5 miljoni euro väärtuses, millest ligikaudu 600 lahendati osapoolte vahelise kompromissiga. Tööinspektsiooni hinnangul ei viita kaebuste kasv tingimata töösuhete halvenemisele, vaid pigem töötajate paranenud teadlikkusele oma õigustest. Vaidluste keskmes on korduvalt olnud maksmata jäänud töötasu, puhkusetasud ning ebaseaduslikuna tunduvad töösuhte lõpetamised.

Lepingutega manipuleerimine

Üheks levinumaks probleemiks on olukord, kus tööandja sõlmib töötajaga tavapärase töölepingu asemel võlaõigusliku lepingu, näiteks töövõtu- või käsunduslepingu. Selline praktika on levinud nii ehitussektoris kui ka teeninduses ja tööstuses.

Tööinspektsiooni juhtiv nõustaja Vladimir Logatšev rõhutab, et lepingu pealkiri ei määra töösuhte sisu. «Kui töö toimub kindla graafiku alusel ja tööandja kontrolli all, on tegemist töösuhtega, isegi kui paberil on kirjas midagi muud,» selgitas Logatšev. Selline lähenemine jätab töötaja ilma seaduslikest garantiidest, nagu tasustatud puhkus või töö- ja puhkeaja piirangud.

Probleemid koondamistega

Teine mahukas vaidlusgrupp puudutab koondamisi, millega seotud nõuete maht ulatus eelmisel aastal 1,3 miljoni euroni. Töötajad pöörduvad sageli komisjoni, kui kahtlustavad, et koondamine on vaid ettekääne, et vabaneda töötajast ilma nõuetekohase hüvitise maksmiseta.

«Koondamine peab olema tingitud reaalsest vajadusest töökorraldust muuta,» märkis Logatšev. Probleemid tekivad juhul, kui tööülesanded jäävad samaks või kui koondatud inimese asemele palgatakse peagi uus töötaja. Samuti on vaidluste üheks põhjuseks asjaolu, et tööandja ei paku töötajale võimalust asuda teisele vabale töökohale, nagu seadus nõuab.