Eestis kasvas töövaidluste arv: fookuses on maksmata palgad ja ebaseaduslikud lepingud

Töövaidluskomisjonidesse jõudis möödunud aastal 2463 avaldust, kus nõuti tööandjatelt kokku 13,5 miljonit eurot. Enim probleeme tekitavad maksmata töötasu ja töösuhete varjamine käsunduslepingute taha.

Tööinspektsiooni andmetel esitati möödunud aastal Eesti töövaidluskomisjonidele kokku 2463 avaldust, mida on 50 võrra rohkem kui varasemal aastal. Vaidluste keskmes on valdavalt maksmata jäänud töötasu, kasutamata puhkusehüvitised ning töölepingu lõpetamisega seotud vaidlused.

Kokku taotlesid töötajad tööandjatelt vaidluste käigus 13,5 miljoni euro suurust hüvitist. Tööinspektsiooni statistika kohaselt suudeti umbes 600 juhtumit lahendada poolte kokkuleppel.

Teadlikkus või probleemide süvenemine?

Ameti hinnangul ei pruugi avalduste arvu kasv viidata otseselt töösuhete halvenemisele, vaid pigem töötajate kõrgemale teadlikkusele oma õigustest. Siiski nenditakse, et eriti haavatavas olukorras on kolmandate riikide kodanikud, kes ei pruugi olla Eesti tööõigusega piisavalt kursis, mistõttu vajavad nad õiguste kaitsmisel täiendavat tähelepanu.

Üheks korduvaks probleemiks on kujunenud tava sõlmida töölepingu asemel käsundus- või töövõtuleping. Sellist praktikat kohtab sagedamini ehitus-, tööstus-, toitlustus- ja majutussektoris, kus tööandjad püüavad vältida töösuhtest tulenevaid kohustusi.

Piir töösuhte ja käsunduslepingu vahel

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitas, et kui töö toimub kindla graafiku alusel ning tööandja juhendamisel ja kontrolli all, on tegemist töösuhtega, olenemata lepingu pealkirjast.

«Kui töösuhe vormistatakse võlaõigusliku lepingu alusel, jääb töötaja ilma töölepingu seadusega ette nähtud garantiidest, nagu tasustatud puhkus ning töö- ja puhkeaja regulatsioonid,» rõhutas Logatšev. Inspektorid toovad näitena renditöötajad, kellele on vaatamata püsivale tööülesannete täitmisele koostatud käsundusleping, mistõttu selgub alles puhkuse soovimisel, et neil puudub õigus tasustatud vabadele päevadele.

Koondamised ja maksevõlgnevused

Olulise osa vaidlustest moodustavad koondamised, kus töötajad on esitanud nõudeid ligi 1,3 miljoni euro ulatuses. Vaidlused tekivad sageli olukordades, kus töötaja kahtlustab, et koondamisega varjatakse tegelikke vallandamise põhjuseid või töömaht tegelikult ei vähenenud. Samuti on vaidluste teemaks see, kas tööandja on enne koondamist pakkunud töötajale teist sobivat töökohta või maksnud nõuetekohased hüvitised.

Tööinspektsioon rõhutab, et paljud probleemid korduvad aastast aastasse. Seetõttu soovitab amet nii töötajatel kui ka tööandjatel lepingute tingimusi enne allkirjastamist hoolikalt kontrollida ja töösuhte lõpetamisel järgida rangelt seaduse nõudeid.