Eestis kasvab vastuseis tehisintellektiga loodud sündmusreklaamidele

Tehisintellekti abil loodud reklaamkujunduste ühetaolisus ja kvaliteediprobleemid on pannud Eesti artiste ja reklaamiagentuure otsima alternatiive. Turul on tärganud nõudlus käsitööna valminud reklaammaterjalide järele.

Eestis on üha enam sündmuste reklaamimisel kasutatav tehisintellekt tekitanud vastuseisu nii artistide kui ka reklaamitegijate seas. Probleemiks on kujunenud tehisintellekti toodetud kujunduste ühetaolisus ja sageli esinevad kvaliteedivead, mistõttu on osa loojaid hakanud sääraste meetoditega valminud visuaale tagasi lükkama.

Laulja Mikk Saar on lisanud oma nõudmiste loetellu punkti, mis keelab tema kuvandi kasutamise tehisintellektiga genereeritud reklaammaterjalides. Kui plakati kvaliteet on madal, näod moonutatud või tekstis esineb vigu, keeldub ta seda oma sotsiaalmeediakanalites jagamast. See tähendab, et korraldaja jääb ilma artisti täiendavast kõlapinnast, mis võib vähendada reklaami efektiivsust.

Nõudlus käsitöö järele

Reklaamiagentuur Kala Ruudus on täheldanud turul selget muutust, kus kliendid eelistavad järjest enam inimtööjõuga valminud lahendusi. Agentuuri loovjuht Kent Raju selgitas, et nad on loonud eraldi alambrändi, mis pakub vaid käsitsi valminud disaini. Tema hinnangul on tegu omamoodi vastureaktsiooniga ühiskonnas toimuvale: sarnaselt sellele, kuidas noorem põlvkond eelistab nutikelladele traditsioonilisi käekelli, kasvab vajadus autentse ja isikupärase reklaami järele.

Ülemaailmselt kasutab juba 78 protsenti suurtest kaubamärkidest reklaami loomiseks tehisintellekti. Annike Haldna, kes juhib Turundajate Liitu, rõhutab, et tehisintellekt toodab paratamatult sarnaseid lahendusi, mis kipuvad üksteist kopeerima. Agentuuride ülesanne on jääda professionaalseks vahendajaks, kes suudab tehisintellektile anda piisavalt kvaliteetse lähteülesande, et tulemus ei muutuks igavaks massitooteks.