Eestis kasvab doktoriõppe populaarsus välisõppijate tõttu

Eesti Teadusagentuuri uusim raport näitab, et viimastel aastatel on kasvanud doktoriõppesse vastuvõetute ja kaitstud väitekirjade arv. Kasvu on peamiselt vedanud välismaalt pärit õppurid, mis tekitab muresid eestikeelse kõrghariduse tuleviku osas.

Eesti Teadusagentuur (ETAg) avaldas raportis andmed, mis näitavad positiivset trendi doktoriõppe populaarsuse kasvu osas. Nii doktoriõppesse vastuvõetute kui ka kaitstud väitekirjade arv on viimastel aastatel tõusnud, märkides haridussüsteemi kasvu ja teadustegevuse intensiiviseerumist.

Kuid uuringu andmetest nähtub, et see kasv ei ole juhitud Eesti kodanike või eestikeelse hariduse poolt. Peamine kasvutegur on olnud välismaalt pärit õppurid, kes valmistavad doktoriõppes oma teaduslikke tööd. See tähendab, et kuigi arvud tervikuna kasvavad, ei pruugi see kasv peegeldada eesti keele ja eesti kodanike seas toimuvat arengu.

Eesti tõsiselt muret tundev fakt on eestikeelse kõrghariduse pikaajaline perspektiiv. Kui doktoriõpe muutub üha rahvusvahelisemaks ja ingliskeelsemaks, siis eesti keeles tehtav teadustöö ja akadeemiline traditsioon võib jääda tagaplaanile. See on probleem, mis vajab teaduspoliitika tasandil lahenduse leidmist.

Eesti Teadusagentuur rõhutas raportis, et kuigi rahvusvaheline koostöö ja välisõppijate kohalolu on positiivne nähtus, tuleb tasakaalustada see eesti keele ja kodumaise hariduse edendamisega. Tulevikus tuleb otsida viise, kuidas saaksid eesti oma doktoriõppes osaleda rohkem ja säilitada samas rahvusvahelist konkurentsivõimet.