Eestis kandideerib ühele töökohale keskmiselt 56 inimest, kuid eksperte napib

Eesti tööturul valitseb paradoksaalne olukord, kus üldine kandideerimisaktiivsus on kõrge, kuid spetsialistide puudus püsib. CVKeskus.ee andmetel kandideerib ühele töökohale keskmiselt 56 inimest, ent tehniliste oskustega tippspetsialiste on endiselt keeruline leida.

Eesti tööturul on viimase aasta jooksul stabiliseerunud olukord, kus vaatamata paljudele soovijatele püsib tööandjatel jätkuvalt raskusi sobivate töötajate leidmisega. CVKeskus.ee andmetel tuleb ühele vabale ametikohale keskmiselt 56 kandidaati, mis on ligi kaks korda rohkem kui varasematel aastatel. Suur kandidaatide hulk ei tähenda siiski automaatselt lihtsamat värbamisprotsessi.

Henri Auväärt, CVKeskus.ee turundusjuht, selgitas, et kuigi mõnes suuremas sektoris on konkurents veidi langenud, kuna tööandjad on värbamisel aktiivsemaks muutunud, on endiselt populaarseid ameteid, kuhu laekub sadu või isegi üle tuhande avalduse. Spetsiifilisi oskusi nõudvate ametikohtade puhul on olukord vastupidine.

Spetsialistide põud püsib

Nõudlus kvalifitseeritud töötajate järele ei ole kadunud. Näiteks 2026. aasta esimesel poolel kasvas vabade töökohtade arv IT-sektoris 21,2 protsenti, hariduse ja teaduse vallas 20,4 protsenti, tööstuses ja tootmises 12,3 protsenti ning transpordis ja logistikas 9,6 protsenti. Kui ametikoht nõuab pikaajalist väljaõpet või spetsiifilist tehnilist kogemust, siis üldine suur tööotsijate arv probleemi ei lahenda, märkis Auväärt.

Kullerteenuseid pakkuva DPD Eesti kogemus kinnitab seda suundumust. Ettevõttesse laekub ühe töökoha kohta keskmiselt 143 avaldust, kuid sobiva töötaja leidmine on endiselt keeruline ülesanne. Annika Orua, DPD Eesti personaliosakonna juht, tõdes, et kõige raskem on leida töötajaid kitsa profiiliga IT-positsioonidele ning sorteerimiskeskustesse.

Tehisintellekti mõju värbamisele

Tehisintellekti levik on muutnud kandideerimiskirjad ja CV-d sarnasemaks, mis teeb sobivaima kandidaadi eristamise keerulisemaks. Orua märkis, et massiliselt saadetud ja tehisintellektiga genereeritud tekstid on värbajale kergesti tuvastatavad, kuna neis esinevad tüüpilised kordused ja šabloonsed sõnastused. Värbaja ülesandeks on nüüd välja selgitada kandidaadi tegelik motivatsioon ja võimekus, mitte ainult see, kui hästi suudab ta tööriistu kasutada.

Balti turg ühtlustub

Suurettevõtted on hakanud üha sagedamini koondama tugifunktsioone, nagu IT, finantsjuhtimine ja personalitöö, kogu Balti regiooni hõlmavale tasemele. See tähendab, et kandidaadid Eestist, Lätist ja Leedust konkureerivad üha sagedamini samadele ametikohtadele.

Orua sõnul on see andnud elanikele küll laiemad töövõimalused, kuid samas tõstnud konkurentsi märgatavalt. Siiski rõhutas Auväärt, et see puudutab peamiselt kontoritööd, ametikohtadel, mis nõuavad füüsilist kohalolu või eesti keele oskust, on tööandjad jätkuvalt suunatud kohalikule turule.

Orua soovitab tööotsijatel keskenduda sisu kvaliteedile: vältida liigset visuaalset müra CV-s, tuua selgelt välja varasemad vastutusalad ning olla tööintervjuul siiras. Standardiseeritud ja liialt "ideaalsed" vastused, mis on loodud tehisintellekti abiga, kaotavad sageli kandidaadi isikupära, mida tööandjad tegelikult otsivad.