Eestis käib vaidlus vabatahtliku Nutri-Score toidumärgise ümber

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on saatnud kooskõlastamisele eelnõu, mis lubaks toidutootjatel kasutada vabatahtlikku Nutri-Score märgistust. Samal ajal kui jaeketid toetavad tarbijate teavitamist, näevad mitmed kodumaised toidutootjad süsteemis riske toodete ebaõiglaseks hindamiseks.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on algatanud seadusloome, millega soovitakse Eesti toiduturule tuua prantslaste loodud Nutri-Score märgistussüsteem. Eelnõu on liikunud kooskõlastusringile, kus oma seisukoha saavad kujundada nii huvirühmad kui ka ettevõtjad. Tegemist on vabatahtliku lahendusega, kuid riigi ametlik heakskiit on selle rakendamiseks vajalik. Toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste selgitas, et riigi eesmärk on tarbija jaoks toiduainete toiteväärtuse hindamine arusaadavamaks muuta.

Töösturid pelgavad toodete lahterdamist

Kõik tootjad ei suhtu uude märgisesse positiivselt. Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov hoiatab, et selline lihtsustatud lähenemine võib viia absurdsete tulemusteni, kus toidukaup jagatakse negatiivse alatooniga gruppidesse ilma tervikpilti arvestamata.

«Me pigem ei võta arvesse seal seda, et tuleb süüa tasakaalustatud toitu. Näitena välja tuua, et forte juust, mis sisaldab palju mineraale ja vitamiine, on nii-öelda valgusfoori või tähtedejärgne tähistus palju negatiivsem, kui see on Coca-Cola Zerol,» märkis Solovjov. Ta lisas, et pelgalt lihtsustatud märgistamine võib jätta eksliku mulje ka traditsiooniliste toiduainete osas, viidates näiteks võile.

Leiburi Baltikumi tootmisdirektor Anni Talts näeb olukorda teisiti. Kuigi ka nende tooted ei pruugi kõigis kategooriates kõrgeimat hinnet saada, pooldab ta ühtset hindamisskaalat. Tema sõnul on kohalikud tootjad praegu ebavõrdses seisus, kuna imporditud kaubad kannavad juba märgist, mida teadlikud tarbijad eelistavad.

«Me räägime ikkagi Kesk-Euroopas umbes seitsmest riigist, kes seda kasutab ehk siis teatud kategooriates see märgis on täiesti nähtav meile. Tootjatena me oleme ka selles mõttes natukene ebavõrdses situatsioonis, et kui tarbijad, kes on sellest märgisest aru saanud ja kes sellest märgisest lähtuvalt teevad oma otsuseid, eelistavad nüüd importtooteid versus kohalike tootjate tooteid,» tõdes Talts.

Kasu konkurentsivõimele ja tarbijate teadlikkus

Jaeketid, sealhulgas Lidl, on märgise kasutamist juba katsetanud omabrändi toodetel ja näevad selles selget vajadust. Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste tõi välja, et tarbijate soov tervislikumalt toituda ei jõua sageli praktikani, sest praegune toitumisalane teave on pakenditel liiga keeruline.

«Eesti inimeste soov näiteks suhkru ja soola tarbimist piirata on kõrge, aga see ei jõua alati praktikasse ja enam kui kolmandik vastanutest ütles, et see pakendil esitatud toitumisalane teave on neile arusaamatult esitatud,» ütles Pajuste.