Eestis: Kaheksa RKIK-i Ukraina kaitseabi lepingut on sattunud raskustesse

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on tunnistanud tõrkeid 28-st Ukraina toetamiseks sõlmitud hankelepingust kaheksa puhul. Riiklikud kaitseinvesteeringud on sattunud terava tähelepanu alla, kus opositsioon nõuab protsessi juhtima valdkonna spetsialiste.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on tuvastanud tõsiseid takistusi Ukraina sõjalise abistamise protsessis, kus osa sõlmitud tarnelepingutest ei ole soovitud tempos edenenud. Keskuse andmetel on kokku 28-st kaitseabi lepingust kaheksa osutunud probleemseks, tekitades küsimusi tarnete õigeaegse jõudmise osas.

Kaitsehangete keerukus on viinud olukorrani, kus miljonitesse eurodesse ulatuvad kokkulepped on sattunud täitmise osas ohtu. Need lepingud hõlmavad strateegiliselt olulist varustust, mille nappus rindel võib mõjutada Ukraina kaitsevõimet. RKIK-i juhtkond on asunud olukorda analüüsima, et selgitada, millised takistused on tarneahelates tekkinud.

Opositsiooni nõudmised

Parlamendi opositsioonijõud on olukorrale teravalt reageerinud. Poliitikud on rõhutanud, et kaitseministeeriumi ja RKIK-i tegevus peab olema läbipaistvam ning hankeprotsessi juhtima asjatundjad, kellel on pikaajaline kogemus suurte tarneahelate korraldamisel.

Kriitika keskmes on vajadus vältida sarnaseid tõrkeid tulevikus. Opositsiooniesindajate hinnangul peaks uus kaitseminister olema valdkonna spetsialist, et tagada hangete sujuv toimimine ja riigikaitse huvide kaitse.

Hetkel jätkub probleemsete lepingute ülevaatamine. RKIK ei ole avalikustanud konkreetsete lepingute detaile ega tarnijate nimesid, kuid on kinnitanud, et otsib võimalusi tekkinud viivituste kompenseerimiseks ja tarnete kiirendamiseks.