Eestis kaalutakse teise pensionisamba vahendite kasutamist kodulaenu tagatisena

Riigikogus arutatakse võimalust lubada elanikel kasutada teise pensionisamba vahendeid kodulaenu täiendava tagatisena, säilitades samal ajal säästude pikaajalise kasvu. Ekspertide hinnangul võiks selline lahendus lihtsustada kodu ostmist noortele peredele, eeldusel, et kehtestatakse selged piirangud.

Eestis on tõusnud päevakorda küsimus, kas lubada inimestel kasutada oma teise samba pensionivara kodulaenu tagatisena. Riigikogu liikmete initsiatiivil tehtav ettepanek on suunatud lahenduse leidmisele, mis aitaks kodu soetada ilma pensionisüsteemist täielikult lahkumata või sääste tarbimisse suunamata.

Praegune süsteem võimaldab küll pensionisääste välja võtta, kuid see raha läheb tihti igapäevaste kulutuste katteks. Alternatiivina pakutud tagatisskeem võimaldaks pangal arvestada pensionifondi vahendeid lisatagatisena, samal ajal kui raha ise jääks fondi kasvama.

Rahvusvahelised näited

Tanel Rebane märgib, et sarnased mudelid on kasutusel mitmel pool välismaal. Šveitsis on lubatud tööandjapõhiste pensionisäästude pantimine kodu ostuks, kusjuures raha jääb pensionifondi alles. Poolas saab pensionivara kasutada sissemaksena, kuid sellele kehtib kohustus hiljem raha pensionikontole tagasi maksta.

«Mõistlikum oleks mudel, kus pensionivara jääb sambasse alles ja kasvama, kuid seda saab piiratud ulatuses kodulaenu tagatisena arvesse võtta,» selgitab Rebane.

Statistiline reaalsus

Rahandusministeeriumi andmed näitavad, et sellise lahenduse mõju sõltub suuresti sihtrühma varade mahust. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eesti elanike teise samba keskmine maht ligikaudu 14 000 eurot. 35-aastaste puhul on see summa keskmiselt 11 000 eurot, mis jääb märgatavalt alla keskmisele 145 000-eurosele kodulaenule.

Selline tagatisskeem toimiks seega kõige tõhusamalt vaid siis, kui seda kombineeritakse teiste toetusmeetmetega, näiteks EISA kodulaenu käendustega. Noorematel inimestel on pensionikontol vähem vahendeid, mistõttu ei saa pensionivara ainsa lahendusena koduostu võimaldada.

Riski maandamine

Oluliseks kitsenduseks peaks olema keeld pantida kogu pensionivara. Kui laenu tagasimaksmisel peaks tekkima maksevõime langus, ei tohi realiseerimine jätta inimest pensionieas säästudeta. Samuti tuleks vältida riski, et vanemad või vanavanemad kasutavad oma sääste järeltulijate laenu tagatiseks, nihutades nii riski neile, kes vajavad vara kõige enam pensionieas.