Eestis jõustusid uued ja täpsemad looduskaitsereeglid

1. septembrist hakkasid Eestis kehtima looduskaitseseaduse muudatused, mis täpsustavad ehitusreegleid veekogude ääres, puude raiet ja maaostu tingimusi. Muudatuste eesmärk on muuta looduskaitse korraldus arusaadavamaks ja läbipaistvamaks.

1. septembril jõustusid Eestis looduskaitseseaduse muudatused, mis toovad kaasa täpsustusi ehituskeeluvööndite, puude raie, kinnisvaratehingute ning looduskaitsega seotud asjaajamise korras. Uuendused puudutavad muu hulgas ehitamist mere ja järvede ääres, lindude ja nahkhiirte rõngastamist ning abitusse olukorda sattunud metsloomi.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt märkis, et muudatused on suunatud selgemate reeglite loomisele, mitte kaitse-eesmärkide muutmisele. «Seni on olnud liiga palju olukordi, kus seadusest ei pruugi saada üheselt aru, mida tohib ja mida mitte, ning vastust tuleb otsida kirjavahetusest ametiga,» sõnas ta.

Ehituspiirangud ja maatehingud

Mererannal ja siseveekogude ääres muutus ehituskeeluvööndi laiuse määramise kord. Kui varem võis see tekitada tõlgendusruumi, siis nüüd arvestatakse vööndi laiust veepiirist kuni üleujutusala piirini. Linnades, alevites ja alevikes on kohalikel omavalitsustel nüüd õigus ise otsustada ehituskeeluvööndi muutmise üle ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades. Väljaspool asulaid jääb Keskkonnaameti nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks endiselt kohustuslikuks.

Kinnisasjade ostu-müügi puhul peab edaspidi lepingutes sisalduma teave maa piirangute kohta, sealhulgas kaitsealade, hoiualade või kavandatavate kaitsealade osas. Riik üldjuhul ei omanda enam kinnisasju, kui ostja oli tehingu hetkel teadlik kehtivatest looduskaitselistest piirangudest. Uue võimalusena saab kohalik omavalitsus ise omandada kinnisasja, kui see on kohaliku kaitse all ja kaitsekord piirab oluliselt maa sihtotstarbelist kasutamist.

Puude raie ja elusloodus

Tiheasustusalal tohib üksikpuid raiuda vaid kohaliku omavalitsuse loal, mis hõlmab nüüd üheselt ka võrade ja okste lõikamist. Omavalitsus määrab loa andmise tingimused ja võib nõuda asendusistutust. Loakohustus ei puuduta viljapuid ega metsaseaduse alusel kasvavat metsa.

Võõrliikide osas kehtib nõue, et enne keelunimekirja kandmist soetatud lemmikloomi tohib pidada eluea lõpuni, kui on tagatud, et loom ei paljune ega pääse loodusesse. Abitusse olukorda sattunud metsloomade puhul korraldab transpordi ja vedu Päästeamet või Keskkonnaamet, elujõulisuse taastamisega tegeleb Keskkonnaamet. Lindude ja nahkhiirte rõngastamine on edaspidi lubatud vaid atesteeritud isikutele, kusjuures asjaajamine on tsentraliseeritud Keskkonnaagentuuri kaudu.