Eestis jõustusid palgaläbipaistvuse reeglid: tööandja peab palga enne vestlust avaldama

Esmaspäevast kehtivad Eestis töölepingu seaduse muudatused, mis kohustavad tööandjat avaldama pakutava palga enne esimest töövestlust. Tööandja ei tohi enam küsida kandidaadi varasema palga kohta ega keelata töötajatel omavahel palkadest rääkida. Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask tervitas muudatusi, kuid rõhutas, et soolise palgalõhe kaotamiseks on vaja ulatuslikumaid reforme.

Eestis jõustusid 14. juulil 2026 töölepingu seaduse muudatused, mis muudavad tööle värbamise läbipaistvamaks. Edaspidi peab tööandja teatama kandidaadile pakutava palga suuruse juba enne esimest vestlust. Samuti on keelatud küsida kandidaadi senise töötasu kohta ning töötajatel on nüüd selge õigus oma palkasid omavahel arutada.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask nimetas muudatusi kauaoodatuks. «Nüüd on inimesel teada, millisele palgale ta tööle võetakse. See teave peab tal olema enne vestlust ja töölepingu allkirjastamist,» ütles Vask.

Läbipaistavus aitab töötajaid, kes pole teadlikud

Seni on paljud tööandjad piirdunud lubadusega maksta «konkurentsivõimelist palka», fraas, mille taga võivad peituda väga erinevad summad sõltuvalt valdkonnast. Ametiühingute hinnangul seab selline ebaselgus töötajad läbirääkimistel halvemasse olukorda.

Vask tõi välja ka probleemi, millele uued reeglid kaudselt tähelepanu juhivad: «Kannatavad need, kes on juba kaua töötanud ja ei tea, et uustulnukaid võidakse palgata kõrgema palgaga kui neid.»

Soolise palgalõhe vastu ei piisa

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on varem öelnud, et muudatused peaksid tugevdama tööotsijate positsiooni palgaläbirääkimistel ja aitama vähendada põhjendamatuid palkaerinevusi. Seadus kohustab tööandjaid tagama naistele ja meestele võrdse tasu võrdse või võrdväärse töö eest, kui erinevuseks puudub objektiivne põhjus.

Vask hoiatab siiski, et ainult nendest muudatustest ei piisa soolise palgalõhe kõrvaldamiseks. «Tuleb analüüsida kogu tasustamise struktuuri, mitte ainult põhipalka, vaid ka boonuseid, soodustusi ja muid väljamakseid,» rõhutas ta. Järgmise sammuna näeb ta ettevõtetes läbipaistvate palgasüsteemide kohustuslikku rakendamist ja töötajate sissetulekuerinevuste regulaarset analüüsi.

Muudatused viivad Eesti õiguse osaliselt kooskõlla Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiviga.